Hans Christian Ørsted: erinevus redaktsioonide vahel
kat |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: su:Hans Christian Ørsted |
||
| 44. rida: | 44. rida: | ||
[[zh-min-nan:Hans Christian Ørsted]] |
[[zh-min-nan:Hans Christian Ørsted]] |
||
[[jv:Hans Christian Oersted]] |
[[jv:Hans Christian Oersted]] |
||
[[su:Hans Christian Ørsted]] |
|||
[[be:Ганс Хрысціян Эрстэд]] |
[[be:Ганс Хрысціян Эрстэд]] |
||
[[be-x-old:Ганс Хрысьціян Эрстэд]] |
[[be-x-old:Ганс Хрысьціян Эрстэд]] |
||
Redaktsioon: 13. november 2011, kell 09:20
Hans Christian Ørsted (kirjutatakse ka Oersted; 14. august 1777 – 9. märts 1851) oli taani füüsik ja keemik. Ta on laiemalt tuntud selle poolest, et ta märkas, et elektrivool indutseerib magnetvälja. See on tähtis aspekt elektromagnetismis. Ørsted kujundas Kanti-järgset filosoofiat ja arenguid teaduses 19. sajandi lõpus.[1]
1824. aastal asutas Ørsted ühingu Selskabet for Naturlærens Udbredelse (SNU), mis edendas teadmisi loodusteadustes. Ta asutas samuti organisatsioone, millest said hiljem Taani Meteoroloogia Instituut ja Euroopa Patendiamet. Ørsted kirjeldas esimesena mõttelist eksperimenti.
Ørsted oli Hans Christian Anderseni lähedane sõber ja Anders Sandøe Ørstedi vend. Anders Sandøe oli Taani peaminister aastatel 1853 – 1854.
Elektromagnetism
21. aprillil 1820 märkas Ørsted loengu ajal, et kompassi nõel kaldus põhja suunast kõrvale kui elektrivoolu lülitati patareist sisse ja välja. See kinnitas otsest seost elektri ja magnetismi vahel. Tema esialgne tõlgendus nähtust oli, et magnetilised mõjud kiirguvad juhtmelt nagu valgus ja soojus. Kolm kuud hiljem alustas ta põhjalikumaid uuringuid ja peagi avaldas oma tähelepanekud, näidates et elektrivool juhtmes tekitab pööriselist magnetvälja. See avastus polnud pelgalt juhus, sest Ørsted oli aastaid otsinud seost elektri ja magnetismi vahel.
Sentimeeter-gramm-sekund (CGS) süsteemi magnetilise induktsiooni mõõtühik (oersted) on nimetatud Ørsted'i auks panuse eest elektromagnetismi vallas.
Mõnikord väidetakse, et Gian Domenico Romagnosi oli esimene inimene, kes leidis seose elektri ja magnetismi vahel, umbes kakskümmend aastat enne Ørsted'i avastust elektromagnetismi vallas. Ometi ei käsitlenud Romagnosi katsed elektrivoolu ja näitasid ainult, et elektrostaatiline laeng võib mõjutada magnetnõela.[2]
1822 valiti Ørsted Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia külalisliikmeks.
Keemia
1825. aastal tegi Ørsted tähtsa panuse keemiasse tootes esimest korda alumiiniumi. Samas kui alumiiniumi ja raua sulami oli enne tootnud briti teadlane ja leidur Humphry Davy, oli Ørsted esimene, kes eraldas alumiiniumi redutseerides alumiiniumkloriidi.
Ørsted suri Kopenhaagenis 1851. aastal ja maeti Assistens'i kalmistule samas linnas.
Vaata ka
Viited
- ↑ Brian, R.M. & Cohen, R.S. (2007). Hans Christian Ørsted and the Romantic Legacy in Science, Boston Studies in the Philosophy of Science, Vol. 241.
- ↑ Martins, Roberto de Andrade, "Romagnosi and Volta’s pile: early difficulties in the interpretation of Voltaic electricity", in Fabio Bevilacqua & Lucio Fregonese (eds.), Nuova Voltiana: Studies on Volta and his Times, Pavia / Milano, Università degli Studi di Pavia / Ulrico Hoepli, 2001, vol. 3, pp. 81-102.