Aktiinifilamendid: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
=Aktiiniga seotud valgud=
Aktiini filamendid moodustavad rakus väga erinevaid struktuure. Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel juhtudel on aktiini filamentide põhimõtteline ehitus sama. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiini filamendid on seotud.
Enamikul loomsetel rakkudel on aktiini filamente kõige rohkem [[plasmamembraani]] vahetus läheduses, selle all, moodustades seal tiheda võrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nimetatakse [[raku korteksikskorteks]]iks (cell cortex) vôi ka [[kortikaalseks tsütoplasmaks]]. See annab rakupinnale teatud mehaanilised omadused, millega on võimalik säilitada vôi muuta kuju. Kortikaalse tsütoplasma paksus varieerub eri rakutüüpidel. [[Erütrotsüütides]] on kortikaalsed aktiini filamendid seotud rakumembraanile valkude [[spektriin]] ja [[anküriin]] vahendusel. Neile sarnaseid valke leidub enamikus selgroogsete loomade rakkude kortikaalses tsütoplasmas.
Kortikaalsed aktiini filamendid võivad omakorda olla organiseeritud väga erineval moel. Nad võivad olla:
*paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku [[mikrohattusid]] ja [[filopoode]]. Seal on aktiini filamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, (10-20 nm) kimpudena. Aktiini filamente seovad kimpudeks valgud [[fimbriin]], [[villiin]]] ja [[a-aktiniin]].
*kontraktiilsete struktuuridena, näiteks [[stressi fiibrites]] ja [[aktiini rõngas]]. Stressi fiibrid on iseloomulikud rakkudele, mis kinnituvad [[substraadile]]. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab [[mitoos]]), siis stressi fiibrid kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi[[tsütokinees]]i ajal. Seal on aktiini filamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk [[müosiin]].
*geelitaolise võrgustikuna, kus aktiini filamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiini filamentide vahele, põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on [[filamiin]].
 
==Mikrohatud==
Hulkraksete organismide rakkude sõrmekujulised väljakasvud. Moodustise teljeks on membraaniga valkude vahendusel ([[müosiin]] I) seotud 20-30-st aktiini filamentidist koosnev kimp. Aktiini filamente seovad omavahel samuti valgud (fimbriin ja villiin). Filamendid on orienteeritud (+) otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatud moodustuvad vedela keskkonnaga piirnevatel rakkudel ja katavad näiteks soole [[epiteelirakke]]. Pikkus 0.5-10 µm, diameeter 100 nm. Igal rakul võib esineda tuhandeid hattusid.Funktsiooniks on toitainete transport. Väljakasvud suurendavad oluliselt soole pinda.
 
==Aktiini rõngas==
[[Tsütoplasma]] jagunemine tsütokineesi[[tsütokinees]]i käigus toimub kontraktiilse aktiini rõnga abil, mis koosneb peamiselt aktiini filamentidest. Kontraktiilset rõngast moodustavad aktiini filamendid kinnituvad plasmamembraanile teatud valkude vahendusel. Kontraktiilne rõngas moodustub anafaasi[[anafaas]]i alguses. Vajalik jõud plasmamembraani sissenöördumiseks tekib [[aktiini]] ja [[müosiini]] interaktsioonil.
 
=Aktiini polümeriseerumise regulatsioon=
29

muudatust

Navigeerimismenüü