Aktiinifilamendid: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Resümee puudub
*kontraktiilsete struktuuridena, näiteks stressi fiibrites ja aktiini rõngas. Stressi fiibrid on iseloomulikud rakkudele, mis kinnituvad substraadile. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab mitoos), siis stressi fiibrid kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiini filamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin.
*geelitaolise võrgustikuna, kus aktiini filamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiini filamentide vahele, põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin.
 
==Mikrohatud==
Hulkraksete organismide rakkude sõrmekujulised väljakasvud. Moodustise teljeks on membraaniga valkude vahendusel (müosiin I) seotud 20-30-st aktiini filamentidist koosnev kimp. Aktiini filamente seovad omavahel samuti valgud (fimbriin ja villiin). Filamendid on orienteeritud (+) otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatud moodustuvad vedela keskkonnaga piirnevatel rakkudel ja katavad näiteks soole epiteelirakke. Pikkus 0.5-10 µm, diameeter 100 nm. Igal rakul võib esineda tuhandeid hattusid.Funktsiooniks on toitainete transport. Väljakasvud suurendavad oluliselt soole pinda.
 
==Aktiini rõngas==
Tsütoplasma jagunemine tsütokineesi käigus toimub kontraktiilse aktiini rõnga abil, mis koosneb peamiselt aktiini filamentidest. Kontraktiilset rõngast moodustavad aktiini filamendid kinnituvad plasmamembraanile teatud valkude vahendusel. Kontraktiilne rõngas moodustub anafaasi alguses. Vajalik jõud plasmamembraani sissenöördumiseks tekib aktiini ja müosiini interaktsioonil.
 
=Aktiini polümeriseerumise regulatsioon=
Gelsoliinist on tingitud näiteks muutused trombotsüütide struktuuris ja vere hüübumine.
Aktiini filamendid stabiliseeritakse mitmete valkude poolt. Tuntud on CapZ valk, mis seostub (+) otsaga ja takistab uute monomeeride liitumist ja vanade eemaldumist. Tropomoduliin seostub filamentide (-) otstega. Mõlemast otsast blokeeritud filament on stabiilne. Sellised filamendid eksisteerivad stabiilse tsütoskeletiga piirkondades nagu näiteks lihaste sarkomeerid, viburid ja ripsmed ja erütrotsüütide membraan. Vahelduvat polümeriseerumist/depolümeriseerumist nõudvates struktuurides eemaldatakse CapZ valk näiteks PIP2 mõjul, mis vabaneb membraanidest teatud välissignaalide toimel.
 
==Treadmilling==
Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon (+)otsast saab võrdseks monomeeride eraldumisega (-)otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling võib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine.
 
=Aktiini polümerisatsiooniastet mõjutavad valgud=
**CapZ seostub (+) otsaga, tropomoduliin (–) otsaga. Olulised valgud kui on vajalik säilitada kindla pikkusega filamendid, näit erütrotsüütide membraanides.
 
==Aktiini polümeriseerumise 3 etappi==
*lag faasi vältel (polümeriseerumistsentri teke) G-aktiin polümeriseerub lühikesteks ebastabiilseteks oligomeerideks. Kui oligomeerid saavutavad teatud suuruse (3-4 monomeeri), muutuvad nad stabiilseteks tsentriteks järgmisele faasile.
*kiire monomeeride lisandumine mõlemasse otsa (ahela pikenemine) ja F-aktiini filamentide teke.
*statsionaarne faas (tasakaal polümeriseerumise ja depolümeriseerumise vahel) – filamentide pikkus on konstantne.
 
=Treadmilling=
Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon (+)otsast saab võrdseks monomeeride eraldumisega (-)otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling võib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine.
 
=Mikrohatud=
Hulkraksete organismide rakkude sõrmekujulised väljakasvud. Moodustise teljeks on membraaniga valkude vahendusel (müosiin I) seotud 20-30-st aktiini filamentidist koosnev kimp. Aktiini filamente seovad omavahel samuti valgud (fimbriin ja villiin). Filamendid on orienteeritud (+) otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatud moodustuvad vedela keskkonnaga piirnevatel rakkudel ja katavad näiteks soole epiteelirakke. Pikkus 0.5-10 µm, diameeter 100 nm. Igal rakul võib esineda tuhandeid hattusid.Funktsiooniks on toitainete transport. Väljakasvud suurendavad oluliselt soole pinda.
 
=Aktiini rõngas=
Tsütoplasma jagunemine tsütokineesi käigus toimub kontraktiilse aktiini rõnga abil, mis koosneb peamiselt aktiini filamentidest. Kontraktiilset rõngast moodustavad aktiini filamendid kinnituvad plasmamembraanile teatud valkude vahendusel. Kontraktiilne rõngas moodustub anafaasi alguses. Vajalik jõud plasmamembraani sissenöördumiseks tekib aktiini ja müosiini interaktsioonil.
 
=Kasutatud kirjandus=
29

muudatust

Navigeerimismenüü