Keemiline energia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
vt ka rub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
'''Keemiline energia''' on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon õhuhapnikuga, milles süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena [[süsihappegaas]]i. See on põlemine. Selles reaktsioonis eraldub teatud hulk energiat soojusena. Öeldakse, et süsinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. Protsess kulgeb enamasti intensiivselt, leegina. Samuti toimub vesiniku ühinemine hapnikuga, kus uue ainena tekib [[vesi]], õigemini veeaur, ja eraldub soojusenergia. Reeglina toimuvad kõik põlemisprotsessid meid ümbritseva keskkonna temperatuurist märksa kõrgematel temperatuuridel. Põlemisprotsessi käivitamiseks (alustamiseks) on vaja tõsta nende ainete temperatuuri süttimistemperatuurini - protsessi alustamiseks peab toimuma aine süütamine. |
'''Keemiline energia''' on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon õhuhapnikuga, milles süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena [[süsihappegaas]]i. See on põlemine. Selles reaktsioonis eraldub teatud hulk energiat soojusena. Öeldakse, et süsinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. Protsess kulgeb enamasti intensiivselt, leegina. Samuti toimub vesiniku ühinemine hapnikuga, kus uue ainena tekib [[vesi]], õigemini veeaur, ja eraldub soojusenergia. Reeglina toimuvad kõik põlemisprotsessid meid ümbritseva keskkonna temperatuurist märksa kõrgematel temperatuuridel. Põlemisprotsessi käivitamiseks (alustamiseks) on vaja tõsta nende ainete temperatuuri süttimistemperatuurini - protsessi alustamiseks peab toimuma aine süütamine. |
||
==Vaata ka== |
|||
*[[Reduktiivjõud]] |
|||
Redaktsioon: 10. november 2011, kell 22:45
|
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-et  wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.
Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
http://roheline.energia.ee/energia_vormid.htm
Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon õhuhapnikuga, milles süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi. See on põlemine. Selles reaktsioonis eraldub teatud hulk energiat soojusena. Öeldakse, et süsinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. Protsess kulgeb enamasti intensiivselt, leegina. Samuti toimub vesiniku ühinemine hapnikuga, kus uue ainena tekib vesi, õigemini veeaur, ja eraldub soojusenergia. Reeglina toimuvad kõik põlemisprotsessid meid ümbritseva keskkonna temperatuurist märksa kõrgematel temperatuuridel. Põlemisprotsessi käivitamiseks (alustamiseks) on vaja tõsta nende ainete temperatuuri süttimistemperatuurini - protsessi alustamiseks peab toimuma aine süütamine.