Struktuur: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
39. rida: 39. rida:
*Bertalanffi, Ludwig von, 1937. Zu einer allgemeinen Systemlehre, Wien.
*Bertalanffi, Ludwig von, 1937. Zu einer allgemeinen Systemlehre, Wien.
*Klaus, Georg, 1963. Semiotik und Erkenntnistheorie. Berlin.
*Klaus, Georg, 1963. Semiotik und Erkenntnistheorie. Berlin.
*Rozental, M. M., Judin, P. F. (toimetajad), 1963. Filosofski slovar. Moskva.
*Rozental, M. M., Judin, P. F. (toimetajad), 1963. Филосовский словарь.Moskva.
*Achby, W. Ross, 1973. General Systems Theory as a new Distsipline. ''General Systems'' Vol 14, 1-6.
*Achby, W. Ross, 1973. General Systems Theory as a new Distsipline. ''General Systems'' Vol 14, 1-6.
*Filosoofia leksikon, 1985. Tallinn.
*Filosoofia leksikon, 1985. Tallinn.
*Meiers Kleine Lexikon. Philosophie. 1987, Mannheim. ISBN 3-411-02657-X.
*Meiers Kleine Lexikon. Philosophie. 1987, Mannheim. ISBN 3-411-02657-X.
*The Cambridge Dictionary of Philosophy. 1995, Cambridge. ISBN 0-521-48328-X.
*The Cambridge Dictionary of Philosophy. 1995, Cambridge. ISBN 0-521-48328-X.
*Tevet, John-Tagore, 2006. Graafide struktuurisemiootiline käsitlus. ''S.E.R.R.'', Tallinn.
*Tevet, J.-T. 2008. Mis on struktuur. ''S.E.R.R.'', Tallinn. ISBN 978994918012
*Tevet, J.-T. 2009. Graafide varjatud külgi. ''S.E.R.R.'', Tallinn. ISBN 9789949213108



[[id:Struktur]]
[[id:Struktur]]

Redaktsioon: 9. november 2011, kell 18:00

 See artikkel räägib üldisest struktuurimõistest ning struktuurimõistest filosoofias; sõna spetsiifiliste tähenduste kohta vaata lehekülge Struktuur (täpsustus)


Struktuur (ladina sõnast structura '(sise)ehitus') on üldmõiste (sh ka kategooria), mis on määratletud kui süsteemi elementide (enamasti püsiv) seostus ehk organiseerimisviis[1] [2].

Struktuuri mõistele aluse panijaks peetakse nii Immanuel Kanti, kui ka Georg Wilhelm Friedrich Hegelit. Tänapäeval on struktuuri mõistet laiendatud ja kitsendatud väga erinevates suundades ning sellel puudub kõiki rahuldav, nö neutraalne määratlus. Levinud on nende ojekt-orienteeritud tõlgendused.

Selgitusi

Struktuuri siin esitatav abstraktne määratlus on läbilõige erinevatest sõnastustest. Kuna tegemist on abstraktse, filosoofilise kategooriaga, siis on sellel ka varieeruvaid tõlgendusi. Ollakse eri meelel, kas struktuur on püsiv või enamasti püsiv; kas on tegemist mingi seletamatu seosega või seostega elementide vahel, jne.

Struktuuri mõistele on omistatud veel järgmisi tunnuseid: 1) Struktuur on kõigi reaalselt eksisteerivate objektide ja süsteemide lahutamatu atribuut.2) Seoses mateeria struktuuritasemete või -aspektide mitmekesisusega on mis tahes süsteem polüstruktuurne. 3) Struktuur koosneb elementidest ja nendevahelistest seostest. 4) Struktuur jääb muutumatuks, invariantseks, seni kuni pole muutunus selle seostatus. 5) Struktuuri mõiste on tihedalt seotud seaduse, vormi, paratamatuse jt sugulaskategooriatega. 6) Struktuuri täpne definitsioon antakse matemaatikas isomorfismi mõiste abil.

Struktuuri mõiste abstraktse ära seletamise katsed on märgatavad Saksa ja Vene filosoofilistes teatneteostes. Mujal, ka Eestis, huvitutakse viimasel ajal rohkem selle objekt-orienteeritud määratlustest [3] [4]. Nii on see mõiste aja jooksul kohati kujunenud käibesõnaks, mille sisu on ähmastunud. Tavaliselt domineerivad selle märksõna all ametasutuste üksused, isikkoosseisud ja eritähenduslikud struktuurid.

Täpsustusi

Struktuuri määratluse laialivalguvus on pannud tunnetus- [5] ja süsteemiteoreetikuid [6] ning matemaatikuid seda mõistet täpsustama ja konkretiseerima.

Rubiku kuubik kui elementide positsioone (struktuuri) säilitav süsteem

Iga süsteemi puhul mängivad olulist rolli selle elementide ja seoste empiirilised omadused. Igal süsteemil on oma funktsioon ja struktuur. Väidetakse, et struktuur on süsteemi abstraktsioon, selle "skelett", kus elemendid on minetanud oma empiirilised tähendused kuid nende erinevused avalduvad erinevate positsioonide näol struktuuris. Struktuur on kujutatav graafina ning seotud invariantsuse ja isomorfismiga. Kuna süsteem on (üldjuhul) paljuaspektiline, võib seda dekomponeerida osisteks erinevatest aspektidest, siis vastab igale aspektile oma struktuur.

Süsteemi, struktuuri ja positsiooni mõisted on lihtsalt ja piltlikult selgitatavad Rubiku kuubiku põhjal.

Kommentaarid Rubiku kuubiku elementide positsioonide kohta: a) Rubiku kuubiku igal tahul on üks element keskel, neli elementi servades ja neli elementi nurkades. Seega kuubiku 6 elementi moodustavad „keskpositsiooni“, 24 elementi „nurkpositsiooni“ ja 24 elementi „servpositsiooni“. b) Kihti pöörates süsteem muutub, sest muutuvad elementide empiiriliste omaduste, st värvide, omavahelised suhted. Struktuur ei muutu, sest elementide positsioonid säilivad. c) Rubiku kuubik on esitatav struktuuri säilitava graafina millel on kolm tipupositsiooni.

Süsteemiteoreetiline positsiooni mõiste langeb kokku graafiteoorias kasutatava orbiidi mõistega [7]. Isomorfsed graafid omavad üht ja sedasama struktuuri. Graafide isomorfismi tuvastamine ei tähenda veel struktuuri äratundmist, see kujutab endast vaid nende identsuse kindlaksmääramist. Struktuuri äratundmine rajaneb selle kirjeldamisel spetsiifiliste märkide (tunnuste) abil.

Märgitakse, et tunnetatava objekti struktuuri avaldamise adekvaatseks ”keeleks” on matemaatilised vahendid, mõisted ja meetodid. Struktuuri mõistele on omane eriline, samal ajal universaalne suhete (seoste) tüüp – kompositsioon. Kompositsioon on matemaatiliselt avaldatav valemite, võrrandite, maatriksite, graafide jt matemaatiliste vahendite abil. Kuna struktuur on moodustis elementidest ja nendevahelistest seostest, siis on selle eksplikaadiks (äraseletajaks) graaf.

Struktuuriks on algebras nimetatud ka võre. Õige on siin see, et tegemist on graafiga, kuigi väga väikesest alamklassist. Siiski on see arusaamatus sellest, et omaaegne G. Birckhofi "Lattice Theory" oli vene keelde tõlgitud kui "Teorija struktur". Struktuur on matemaatikas hulk, millele võib olla lisatud täiendavaid matemaatilisi objekte.

Kokkuvõte

Peamine probleem seisneb struktuuri abstraktse mõiste erinevates tõlgendamistes. Siin on esitatud pea kõik sellele mõistele omistatud tunnused ja täpsustused. Nii mõnedki näevad nende vahel vasturääkivusi. Kõik katsed formaliseerida struktuuri olemust nõuavad nende vasturääkivuste, st nii mõnegi täpsustuse, elimineerimist. Struktuuri võiks määratleda selle klassikalisele käsitlusele küllaltki lähedasel viisil: struktuur on süsteemi elementide invariantne sidusus- ehk organiseerumisvorm. Kõik katsed struktuuri olemust ära seletada viivad paratamatult graafide juurde, kasvõi nende diagrammide näol [8]. Graafiteooria aspektist võib öelda, et struktuur on isomorfsete graafide taielik invariant . Struktuuri kui niisuguse formaliseeritud tõlgendusega tegeleb struktuurisemiootika.

Viited

  1. ↑ Schmidt, Henrik, 1991. Philosophisches Wörterbuch. Stuttgard. ISBN 5-250-01794-0
  2. ↑ Новая философская энциклопедия. 2001. Москва. ISBN 5244009613
  3. ↑ The Penguin Dictionary of Philosophy. 1997, London. ISBN 0140512500
  4. ↑ Meos, Indrek, 2002. Filosoofia sõnaraamat: olulisi mõisteid koolkondi, filosoofe, seisukohti. Tallinn. ISBN 9985-0-1355-7
  5. ↑ Тюхтин, В. С. 1972. Отражение, системы, кибернетиеа. Москва.
  6. ↑ Блауберг, И. В., Юдин, Е. Ф. 1973. Становление и сущность системного подхода. Москва.
  7. ↑ Harary, Frank, 1972. Graph Theory. Addison-Wesley
  8. ↑ Mereste, Uno, 1987. Süsteemkäsitlus: süsteemsest mõtlemisviisist majandusnähtuste käsitlemisel. Tallinn

Kirjandust

  • Bertalanffi, Ludwig von, 1937. Zu einer allgemeinen Systemlehre, Wien.
  • Klaus, Georg, 1963. Semiotik und Erkenntnistheorie. Berlin.
  • Rozental, M. M., Judin, P. F. (toimetajad), 1963. Филосовский словарь.Moskva.
  • Achby, W. Ross, 1973. General Systems Theory as a new Distsipline. General Systems Vol 14, 1-6.
  • Filosoofia leksikon, 1985. Tallinn.
  • Meiers Kleine Lexikon. Philosophie. 1987, Mannheim. ISBN 3-411-02657-X.
  • The Cambridge Dictionary of Philosophy. 1995, Cambridge. ISBN 0-521-48328-X.
  • Tevet, J.-T. 2008. Mis on struktuur. S.E.R.R., Tallinn. ISBN 978994918012
  • Tevet, J.-T. 2009. Graafide varjatud külgi. S.E.R.R., Tallinn. ISBN 9789949213108
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Struktuur&oldid=2760743"