Populatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Teeletuul (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2011}}


'''Populatsioon''' ehk '''asurkond''' on kõik organismid, mis kuuluvad samasse [[liik (bioloogia) | liiki]] ja kasutavad [[elupaik | elupaiga]]-, [[sigimispaik | sigimispaiga]]-, ja samuti [[toitumispaik | toitumispaigana]] ühist [[territoorium | geograafilist piirkonda]].


[[File:Population density.png|thumb|350px|Distribution of [[world population]] in 1994.]]
Omavahel [[ristumine | ristuvad]] selgelt paremini ainult ühise populatsiooni isendid (inbreeding), kui sama liigi esindajad erinevatst populatsioonidest (crossbreeding).
'''Populatsioon'''<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Population population], population.</ref> ehk '''asurkond''' on kõik organismid, mis kuuluvad samasse [[liik (bioloogia) | liiki]] ja kasutavad [[elupaik | elupaiga]]-, [[sigimispaik | sigimispaiga]]-, ja samuti [[toitumispaik | toitomispaigana]] ühist [[territoorium | geograafilist piirkonda]]. Omavahel [[ristumine | ristuvad]] selgelt paremini ainult ühise populatsiooni isendid (inbreeding), kui sama liigi esindajad erinevatst populatsioonidest (crossbreeding).
Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate [[organism | isendite]] vahel kui sellest eemal [[isolatsioon | geograafiliselt isoleeritud alas]] elavate isendite.<ref>{{cite book
| last = Hartl
| first = Daniel
| authorlink =
| title = Principles of Population Genetics
| publisher = [[Sinauer Associates]]
| series =
| year = 2007
| doi =
| isbn = 978-0-87893-308-2
| page = 45}}</ref>
[[sotsioloogia | Sotsioloogias]] populatsioon tähendab inimeste gruppi. [[Demograafia]] on [[sotsiaalteadus]], mis tegeleb inimpopulatsioonide [[statistika | statistilise]] õpetusega. Artikkel viitab rohkem inimpopulatsioone.


==Populatsioonigeneetika==
Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate [[organism | isendite]] vahel kui sellest eemal [[isolatsioon | geograafiliselt isoleeritud alas]] elavate isendite.
#suuna[[http://et.wikipedia.org/wiki/Populatsioonigeneetika]]
[[Populatsioonigeneetika]] järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse [[liik | liiki]].<ref>{{cite book
| last = Hartl
| first = Daniel
| authorlink =
| title = Principles of Population Genetics
| publisher = [[Sinauer Associates]]
| series =
| year = 2007
| doi =
| isbn = 978-0-87893-308-2
| page = 95}}</ref>


==Maailma rahvaarv==
[[Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]] loenduse järgi on tänane [[rahvaarv]] 6. novemberil 2011 hinnanguliselt 6.973 miljardit.<ref>[http://www.census.gov/ U.S Census Bureau], USA rahvaloenduse büroo</ref> Teadussait [http://www.eurekalert.org/ Eurek Alert] arvab, et [[Maa]] rahvaarv jõuab 7 miljardini juba sellel aastal. Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon | Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]] Rahvastiku Fondile jõudis [[maailm | maailma]] rahvaarv 7 miljardini 31. oktoobril<ref>[http://www.unfpa.org/public/home/news/pid/8328Countdown to a World of Seven Billion People][[UNFPA]] 12.9.2011</ref>, mis pakub kogu inimkonnale enneolematuid väljakutseid ja võimalusi.
Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmeil maailma populatsioon tõusis 6,5 miljardini (6,500,000,000) 2006 aasta 24. veebruaril. ÜRO Rahvastiku Fondi andmete põhjal 1999 aasta 12. oktoobrit võib lugeda päevaks, mil Maa rahvaarv ületas 6 miljardi piiri. See toimus umbes 12 aastat hiljem, kui maakera populatsioon jõudis 5 miljardini aastal 1987 ja 6 aastat pärast seda kui rahvaarv kasvas 5,5 miljardini aastal 1993. Kuna mõnede [[riik | riikide]], nagu näiteks [[Nigeeria]], rahvaarvust pole varem suurt midagi teatud<ref>{{cite web |url=http://www.mongabay.com/igapo/2005_world_city_populations/Nigeria.html | title = Cities in Nigeria: 2005 Population Estimates&nbsp;— MongaBay.com |accessdate = 1 July 2008}}</ref>, seega neid pole arvestatud, siis on rahvaarvu loendustes tegelikult väga palju vigu.<ref>{{cite web |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/country_profiles/1064557.stm |title=Country Profile: Nigeria |accessdate = 1 July 2008 | work=BBC News | date=24 December 2009}}</ref>
[[Teadlane]], Carl Haub, arvutas välja, et viimase 2000 aasta jooksul on kokku sündinud arvatavasti rohkem kui 100 miljardit inimest.<ref>Haub, C. 1995/2004. “How Many People Have Ever Lived On Earth?” Population Today, http://www.prb.org/Articles/2002/HowManyPeopleHaveEverLivedonEarth.aspx</ref>

==Populatsiooni kasv==
[[Image:World population growth - time between each billion-person growth.jpg|350px|thumb|Time taken for each billion people to be added to the world's population (including future estimates). See also [http://commons.wikimedia.org/wiki/File:World_population_growth_-_time_between_each_billion-person_growth--MKII.jpg alt. chart]]]
[[rahvastik | Rahvastiku]] arv suurenes märgatavalt, kui aastal 1700 sai hoo sisse [[tööstuslik pööre | tööstusrevolutsioon]]<ref name="historic population graphs">As graphically illustrated by [[:File:Poulation-since-10000BC.jpg|population since 10,000BC]] and [[:File:Poulation-since-1000AD.jpg|population since 1000AD]]</ref>. Viimase 50 aasta jooksul on populatsiooni suurenemises näha märgatavat kasvu<ref name=" historic population graphs " />, tänu [[meditsiin | meditsiini]] arengule ja oluliselt suurenenud [[põllumajandus | põllumajanduslikule]] tootlikusele, eriti 1960-te alguses<ref>{{Cite news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/south_asia/4994590.stm |work=BBC News |title=The end of India's green revolution? |date=29 May 2006 |accessdate=29 November 2009 }}</ref> [[roheline revolutsioon | Rohelise Revolutsiooni ajal<ref>[http://www.foodfirst.org/media/opeds/2000/4-greenrev.html Food First/Institute for Food and Development Policy]</ref>. 2007. aastal prognoosis ÜRO rahvastikuosakond, et maailma rahvastiku arv ületab 10 miljardit tõenäliselt aastal 2055<ref>{{cite press release |title=World population will increase by 2.5 billion by 2050; people over 60 to increase by more than 1 billion |publisher=United Nations Population Division |date=13 March 2007 |url= http://www.un.org/News/Press/docs/2007/pop952.doc.htm |accessdate=14 March 2007 |quote=The world population continues its path towards population ageing and is on track to surpass 9 billion persons by 2050.}}</ref>. Tulevikus eeldatakse, et rahvaarv jõuab kord oma kasvu tippu ning seejärel hakkab langema - [[majandus | majanduslikel]] põhjustel, [[tervis | tervislike]] probleemide pärast, kui ka maa kurnatuse ja [[keskkond (ökoloogia) | keskkonnaalaste]] ohtude tõttu. Ühe aruande kohaselt on väga tõenäoline, et maailma elanike arv lõpetab kasvamise enne 21-se sajandi lõppu. Lisaks on olemas tõenäosus, et rahvastiku arv väheneb enne 2100. aastat<ref>{{cite web |url=http://www.nature.com/nature/journal/v412/n6846/full/412543a0.html |title= The End of World Population Growth |accessdate = 4 November 2008}}</ref>. Rahvaarv on viimase kümne või kahekümne aasta jooksul juba vähenenud nii Ida – Euroopas, [[baltimaad | Balti riikides]] kui [[SRÜ]] riikides<ref>Shackman, Gene, Xun Wang and Ya-Lin Liu. 2011. Brief review of world population trends. Available at http://gsociology.icaap.org/report/demsum.html</ref>.
Viimaste aastate jooksul on [[arengumaa | arengumaade]] populatsioonimustris märgata sündimuse järk-järgulist vähenemist ning ka surmade arvus on toimunud märgatav langus. Sellist muutust kõrgest sündimuse ja suremuse tasemetest nende madalate näitajateni nimetatakse [[demograafiline üleminek | demograafiliseks üleminekuks]]<ref name="users.rcn.com">http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/P/Populations.html</ref> This transition from high birth and death rates to low birth and death rates is often referred to as the [[demographic transition]].<ref name="users.rcn.com"/>.

==Rahvaarvu kontroll==
põhiartikkel: inimeste populatsiooni kontroll
Inimpopulatsiooni kontroll on saavutatav praktiseerides selle tehisliku muutmist. [[ajalugu | Ajalooliselt]] on inimpopulatsiooni ohjes hoitud rahvastiku sünni limiteerimisega. Enamasti [[valitsus | valitused]] teevad kindlaks mitu järglast võib iga perekond saada. Vastav arv reguleeritakse järgmistele teguritele tuginedes: vaesuse tase, [[keskkond (ökoloogia) | keskkonna]] probleemide tõsisus, [[religioon | religioossed]] põhjused ja [[ülerahvastus]].
Ülemaailmne populatsioonikontrolli liikumine oli aktiivne läbi 1960ndate ja 1970ndate aastate, juhtides paljusi [[perekond | pereplaneerimise]] ja [[suguhaigus | seksuaalse tervise]] programme. 1980ndatel kasvas pinge rahvastiku kontrolli advokaatide ja naisaktivistide vahel, kes edendasid naiste järglaste andmise õigusi nii, et see sai osaks [inimõigused | inimõigustest]].<ref>{{cite book |title=Reproductive Rights in a Global Context |last= Knudsen |first=Lara |authorlink= |coauthors= |year=2006 |publisher= Vanderbilt University Press |location= |isbn=0826515282, 9780826515285 |pages=2 |url=http://books.google.com/books?id=b3thCcdyScsC&dq=reproductive+rights&source=gbs_summary_s&cad=0 }}</ref>. Kasvava inimhulga mõjul, kellele ei sobinud kitsendatud reeglid järglaste saamisel, muudeti märgatavalt rahvastiku kontrollimise meetoteid 1990ndate alguses<ref>{{cite book |title=Reproductive Rights in a Global Context |last= Knudsen |first=Lara |authorlink= |coauthors= |year=2006 |publisher= Vanderbilt University Press |location= |isbn=0826515282, 9780826515285 |pages=4–5 |url=http://books.google.com/books?id=b3thCcdyScsC&dq=reproductive+rights&source=gbs_summary_s&cad=0 }}</ref>.

==veerand sajandit ühelapsepoliitikat Hiinas==

[hiina | Hiinas]] näeb [[seadus]] ette, et [[naine | naisel]] võib olla ainult üks [[laps]]. Juba ammu käiviati programmid [[abort | aborditegemise]] lihtsustamiseks ja rahastamiseks.
Täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks on hiinlaste seas kroonitud [[mees]], seega soovitakse oma lapsena näha ainult meessoost isikut. Viimane on viinud tüdruklaste hülgamiseni või isegi [[mõrv]]hukkamiseni. See aga omakorda tekitab olukorra, kus meessoost isikuid on rohkem, mis muudab hiljem nii partneri leidmise, kui ka järglaste saamise raskemaks. Naiste vähesus on tekitanud musta äriliigi, mis põhineb naistesisseveos muudest riikidest ning pruutide varastamises. Kuigi seoses ühelapsepoliitikaga<ref>[http://www.maailmavaade.ee/?d=hiina_uhelapse_polii maailmavaade: ühelapsepoliitika], ühelapsepoliitika Hiinas</ref> on Hiina nautinud [[majanduskasv | majanduskasvu]], siiski jõuab olukord varsti aga seisuni, kus [[vanur | vanainimestel]] pole lapsi, kes nende eest hooliteksid. Seega vanurite eest hoolitsemist ei saa enam laste kaela jätta vaid riik peab selle eest hoolitsema oma ressurssidega.


==Vaata ka==
==Vaata ka==
13. rida: 55. rida:
* [[Rahvaarv]]
* [[Rahvaarv]]


<references/>


[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Bioloogia]]

Redaktsioon: 6. november 2011, kell 17:02


Distribution of world population in 1994.

Populatsioon[1] ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elupaiga-, sigimispaiga-, ja samuti toitomispaigana ühist geograafilist piirkonda. Omavahel ristuvad selgelt paremini ainult ühise populatsiooni isendid (inbreeding), kui sama liigi esindajad erinevatst populatsioonidest (crossbreeding). Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate isendite vahel kui sellest eemal geograafiliselt isoleeritud alas elavate isendite.[2] Sotsioloogias populatsioon tähendab inimeste gruppi. Demograafia on sotsiaalteadus, mis tegeleb inimpopulatsioonide statistilise õpetusega. Artikkel viitab rohkem inimpopulatsioone.

Populatsioonigeneetika

  1. suuna[[1]]

Populatsioonigeneetika järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse liiki.[3]

Maailma rahvaarv

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo loenduse järgi on tänane rahvaarv 6. novemberil 2011 hinnanguliselt 6.973 miljardit.[4] Teadussait Eurek Alert arvab, et Maa rahvaarv jõuab 7 miljardini juba sellel aastal. Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Rahvastiku Fondile jõudis maailma rahvaarv 7 miljardini 31. oktoobril[5], mis pakub kogu inimkonnale enneolematuid väljakutseid ja võimalusi. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmeil maailma populatsioon tõusis 6,5 miljardini (6,500,000,000) 2006 aasta 24. veebruaril. ÜRO Rahvastiku Fondi andmete põhjal 1999 aasta 12. oktoobrit võib lugeda päevaks, mil Maa rahvaarv ületas 6 miljardi piiri. See toimus umbes 12 aastat hiljem, kui maakera populatsioon jõudis 5 miljardini aastal 1987 ja 6 aastat pärast seda kui rahvaarv kasvas 5,5 miljardini aastal 1993. Kuna mõnede riikide, nagu näiteks Nigeeria, rahvaarvust pole varem suurt midagi teatud[6], seega neid pole arvestatud, siis on rahvaarvu loendustes tegelikult väga palju vigu.[7] Teadlane, Carl Haub, arvutas välja, et viimase 2000 aasta jooksul on kokku sündinud arvatavasti rohkem kui 100 miljardit inimest.[8]

Populatsiooni kasv

Time taken for each billion people to be added to the world's population (including future estimates). See also alt. chart

Rahvastiku arv suurenes märgatavalt, kui aastal 1700 sai hoo sisse tööstusrevolutsioon[9]. Viimase 50 aasta jooksul on populatsiooni suurenemises näha märgatavat kasvu[9], tänu meditsiini arengule ja oluliselt suurenenud põllumajanduslikule tootlikusele, eriti 1960-te alguses[10] [[roheline revolutsioon | Rohelise Revolutsiooni ajal[11]. 2007. aastal prognoosis ÜRO rahvastikuosakond, et maailma rahvastiku arv ületab 10 miljardit tõenäliselt aastal 2055[12]. Tulevikus eeldatakse, et rahvaarv jõuab kord oma kasvu tippu ning seejärel hakkab langema - majanduslikel põhjustel, tervislike probleemide pärast, kui ka maa kurnatuse ja keskkonnaalaste ohtude tõttu. Ühe aruande kohaselt on väga tõenäoline, et maailma elanike arv lõpetab kasvamise enne 21-se sajandi lõppu. Lisaks on olemas tõenäosus, et rahvastiku arv väheneb enne 2100. aastat[13]. Rahvaarv on viimase kümne või kahekümne aasta jooksul juba vähenenud nii Ida – Euroopas, Balti riikides kui SRÜ riikides[14]. Viimaste aastate jooksul on arengumaade populatsioonimustris märgata sündimuse järk-järgulist vähenemist ning ka surmade arvus on toimunud märgatav langus. Sellist muutust kõrgest sündimuse ja suremuse tasemetest nende madalate näitajateni nimetatakse demograafiliseks üleminekuks[15] This transition from high birth and death rates to low birth and death rates is often referred to as the demographic transition.[15].

Rahvaarvu kontroll

põhiartikkel: inimeste populatsiooni kontroll Inimpopulatsiooni kontroll on saavutatav praktiseerides selle tehisliku muutmist. Ajalooliselt on inimpopulatsiooni ohjes hoitud rahvastiku sünni limiteerimisega. Enamasti valitused teevad kindlaks mitu järglast võib iga perekond saada. Vastav arv reguleeritakse järgmistele teguritele tuginedes: vaesuse tase, keskkonna probleemide tõsisus, religioossed põhjused ja ülerahvastus. Ülemaailmne populatsioonikontrolli liikumine oli aktiivne läbi 1960ndate ja 1970ndate aastate, juhtides paljusi pereplaneerimise ja seksuaalse tervise programme. 1980ndatel kasvas pinge rahvastiku kontrolli advokaatide ja naisaktivistide vahel, kes edendasid naiste järglaste andmise õigusi nii, et see sai osaks [inimõigused | inimõigustest]].[16]. Kasvava inimhulga mõjul, kellele ei sobinud kitsendatud reeglid järglaste saamisel, muudeti märgatavalt rahvastiku kontrollimise meetoteid 1990ndate alguses[17].

veerand sajandit ühelapsepoliitikat Hiinas

[hiina | Hiinas]] näeb seadus ette, et naisel võib olla ainult üks laps. Juba ammu käiviati programmid aborditegemise lihtsustamiseks ja rahastamiseks. Täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks on hiinlaste seas kroonitud mees, seega soovitakse oma lapsena näha ainult meessoost isikut. Viimane on viinud tüdruklaste hülgamiseni või isegi mõrvhukkamiseni. See aga omakorda tekitab olukorra, kus meessoost isikuid on rohkem, mis muudab hiljem nii partneri leidmise, kui ka järglaste saamise raskemaks. Naiste vähesus on tekitanud musta äriliigi, mis põhineb naistesisseveos muudest riikidest ning pruutide varastamises. Kuigi seoses ühelapsepoliitikaga[18] on Hiina nautinud majanduskasvu, siiski jõuab olukord varsti aga seisuni, kus vanainimestel pole lapsi, kes nende eest hooliteksid. Seega vanurite eest hoolitsemist ei saa enam laste kaela jätta vaid riik peab selle eest hoolitsema oma ressurssidega.

Vaata ka

  1. population, population.
  2. Hartl, Daniel (2007). Principles of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 45. ISBN 978-0-87893-308-2.
  3. Hartl, Daniel (2007). Principles of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 95. ISBN 978-0-87893-308-2.
  4. U.S Census Bureau, USA rahvaloenduse büroo
  5. to a World of Seven Billion PeopleUNFPA 12.9.2011
  6. "Cities in Nigeria: 2005 Population Estimates — MongaBay.com". Vaadatud 1. juulil 2008.
  7. "Country Profile: Nigeria". BBC News. 24. detsember 2009. Vaadatud 1. juulil 2008.
  8. Haub, C. 1995/2004. “How Many People Have Ever Lived On Earth?” Population Today, http://www.prb.org/Articles/2002/HowManyPeopleHaveEverLivedonEarth.aspx
  9. 9,0 9,1 As graphically illustrated by population since 10,000BC and population since 1000AD
  10. "The end of India's green revolution?". BBC News. 29. mai 2006. Vaadatud 29. novembril 2009.
  11. Food First/Institute for Food and Development Policy
  12. "World population will increase by 2.5 billion by 2050; people over 60 to increase by more than 1 billion". United Nations Population Division. 13. märts 2007. Vaadatud 14. märtsil 2007. The world population continues its path towards population ageing and is on track to surpass 9 billion persons by 2050.
  13. "The End of World Population Growth". Vaadatud 4. novembril 2008.
  14. Shackman, Gene, Xun Wang and Ya-Lin Liu. 2011. Brief review of world population trends. Available at http://gsociology.icaap.org/report/demsum.html
  15. 15,0 15,1 http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/P/Populations.html
  16. Knudsen, Lara (2006). Reproductive Rights in a Global Context. Vanderbilt University Press. Lk 2. ISBN 0826515282, 9780826515285. {{cite book}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend); tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  17. Knudsen, Lara (2006). Reproductive Rights in a Global Context. Vanderbilt University Press. Lk 4–5. ISBN 0826515282, 9780826515285. {{cite book}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend); tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  18. maailmavaade: ühelapsepoliitika, ühelapsepoliitika Hiinas