Erinevus lehekülje "Idand" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1645 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (mall)
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
[[Pilt:Unidentified Seed 1396 Sprouting.jpg|pisi|[[Hobukastan]]i idand]]
'''Idand''' e [[tõuse]] on idanev taim, mis toitub põhiliselt [[seeme|seemnes]] (või [[vili|viljas]]) olevaist [[varuaine]]test. Seemne [[idanemisel|idanemine|idanemisel]] (kasvama minemisel) algab [[vegetatiivne]] areng. Idand koosneb kolmest peamisest osast: [[idujuur]], [[iduvars]] ja [[idulehed]]. Kõige esmalt arenevad idandil (seemnest kasvanud taimel) [[idulehed]].
 
==Embrüonaalne areng==
Rakk alustab oma eksisteerimist embrüonaalse (jagunemisvõimelise) emaraku jagunemise teel. Munarakust kujunevad mitootilise jagunemise ja diferentseerumise teel organismi kõik rakud.
[[Õistaim]]edel eristub kõige esimesena [[embrüonaalne]] ehk looteline areng, mis algab [[munarakk|munaraku]] viljastamisest ja lõpeb idu moodustamisegamoodustumisega seemnes.
Viljastatud [[munarakk]] kattub [[lootekest]]aga. [[Sügoot|Sügoodi]] edasise arengu vältel kujuneb [[embrüo]]. [[Õistaim]]edel toimub seemnealgme [[lootekott|lootekotis]] sügoodi lõigustumine ja loote [[diferentseerumine]] iduks; [[seemnealge|seemnealgmest]] kujuneb seeme ning [[emakkond|emakkonnast]] vili.
 
Pärast puheperioodi võib seeme sobivatesse tingimustesse sattunult hakata [[idanemine|idanema]], s.t. idu hakkab edasi arenema, kasvama, väljub seemnest ja alustab iseseisvat elu.
Samaaegselt sügoodi arenemisega või isegi varem hakkab lootekoti viljastatud [[teistuum]] jagunema, tekitades [[toitekude|toitekoe]] – [[endosperm]]i. Toitekude on toiduks arenevale embrüole ja hiljem redutseerub või siis kujuneb seemne [[säilituskude|säilituskoeks]], mille varuained võetakse kasutusele alles idanemisel.
 
Pärast viljastamist arenema hakkav [[sekundaarne endosperm]] võib kujuneda [[nukleaarne|nukleaarselt]] või [[tsellulaarne|tsellulaarselt]]. Nukleaarse endospermi puhul tekib algul suur (kuni tuhandetesse ulatuv) hulk [[üksiktuum]]i, mis allealles hiljem eralduvad kestadega. Tsellulaarse endospermi puhul lootekoti rakud kattuvad pooldumisel kohe kestadega. Lootekoti suurenedes kulutatakse [[nutsell]]i rakud toiduks, harvem kujuneb nutsell samuti toitekoeks - [[perisperm]]iks, mis koos endospermiga või ainsana jääb seemne varuainete säilituskohaks.
 
Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks olenematuks väliskeskkonna toidust. Selle aja vältel kasvab välja idujuur ja tungib mulda.
 
 
Vastavalt säilituskoe olemasolule ja päritolule võime eristada järgmisi tähtsamaid seemnete ehituse tüüpe:
*Perispermistperispermist moodustub toitevaru, endosperm kulub ära idu moodustumisel (nt nelgi ja peedi seeme);
*Suuremsuurem osa seemnest täitub endospermiga, väiksem osa hõlmab idu, perisperm puudub. Idu(idu on seejuures ümbritsetud toitekoest või paikneb selle kõrval.);
*Idulehedidulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina seemnekesta all.;
*[[Toitekudetoitekude]] redutseerub täiesti, idu jääb [[taandarenema|taandarenenuks]].
 
==Seemne idanemine==
 
==Idanemise regulatsioon==
Idanemisel peavad varuorganites[[varuorgan]]ites (idulehed, endosperm) lokaliseeruvad varuained [[mobiliseerumine|mobiliseeruma]], sest nad on idanditele ainsaks [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] allikaks seni, kuni nad ise hakkavad fotosünteesima. Toitekoe olulisemad varuained on sahhariidid[[sahhariid]]id, [[valk|valgud]] ja lipiidid[[lipiid]]id.
Läbi seemnekesta tungib vesi seemnesse ning seemnes asuvasse idusse. Idu muutub aktiivseks, sünteesitakse [[mRNA]]-d ja giberelliinhapet[[giberelliinhape]]t. Reservained[[Reservaine]]d mobiliseeruvad. Nukleaaside[[Nukleaas]]ide tegevuse tõttu vabanevad nukleiinhapetest[[nukleiinhape]]test tsütokiniinid[[tsütokiniin]]id. Proteaaside[[Proteaas]]ide toimel suureneb aminohapete[[aminohape]]te sisaldus ning trüptofaanist[[trüptofaan]]ist sünteesitakse auksiinid[[auksiin]]id. Tsütokiniinid [[indutseerima|indutseerivad]] idus rakkude[[rakk]]ude jagunemist, auksiin ergutab venimiskasvu. Selle tõttu tungib kasvav idu läbi seemnekesta, sünteesides kesti lagundavaid ensüüme[[ensüüm]]e pektinaase[[pektinaas]]e ja tsellulaase[[tsellulaas]]e.
Esimesena väljub juur, siis [[koleoptiil]] (torujas kate kõrreliste idulehtedel, kaitseb lehti seemnest läbitungimisel). Auksiin liigub [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul mõlema organi[[organ]]i alumisele küljele. Juurel ilmneb positiivne, koleoptiilil negatiivne [[geotropism]]. Geotropism on taime reaktsioon maakera raskuskiirendusele[[raskuskiirendus]]ele; seemne idanemisel, olenemata temtema asendist, suubub idujuur geotroopselt allapoole, iduvars aga ülespoole.
Kui koleoptiil on mullast väljunud, hakkab diferentseeruma fotosünteesiaparaat. Sellega idanemisstaadium lõpebkilõpeb.
 
Kui seemned idanevad halbades tingimustes, mis ei ole seemnele ega noorele taimele soodsad, tähendab see taime surma. Idanemisinhibiitorid ongi selleks, et nad ei lase seemnel enne idaneda, kui seda lubavad välistingimused.
 
==Fototropism==
[[Tropism]] on taime kõverdusliikumine, mille suuna määrab kindlasuunaline indutseeritud ärriti. Pöördumist ärriti poole nimetatakse positiivseks, ärritist eemale negatiivseks tropismiks.
 
[[Fototropism|Fototroopsel]] kõverdumisel orienteeruvad positiivse fototropismiga fotosünteesivad taimeorganid valguse poole, see esineb peamiselt [[võrse]]tel ja [[leheroots]]udel.
Taimede fototroopsel kõverdumisel ilmneb auksiini mõju. Koleoptiilidel on valgustundlik ülemine tipp. Selle kõverdumine algab [[apikaalne|apikaalselt]] ja levib pikkamööda allapoole. Näiteks [[kaer]]a koleoptiil sisaldab kumeral valgustama poolel auksiini rohkem kui nõgusal valgustatud poolel. Niisugune [[assümeetria]] tekib koleoptiili (ka kasvava taime) tipus, kusjuures pimedal küljel liigub rohkem auksiini allapoole, mille tõttu see pool ka kasvab ja kumerdub kiiremini. Sellise asümmeetrilise auksiinijaotuse tingib ühepoolne valgusärritus.
Ühepoolne valgustus põhjustab [[basipetaalne|basipetaalse]] auksiinitranspordi ühekülgse pidurdumise valgustatud küljel. Auksiinitranspordi pidurdus sõltub [[valguse spekter|valguse spektrist]] ning valgushulgast ja selle kestusest.<ref name=taimefüs>H. Miidla "Taimefüsioloogia" Kirjastus "Valgus", Tallinn 1984</ref>
 
 
==Taandarengud idanemisel==
Idanemise üldskeemist on rida erandjuhte:
*idujuur ei arene või lõpetab kasvu - taim jääb kogu eluks juurteta ([[ariisia]]: vesihernes, kardhein, pisikäpp);
*hüpokotüüli taandareng tingib idulehtede maa alla jäämise ning esimesteks assmilileerivateks lehtedeks osutuvad siis [[esileht|esilehed]] (näiteksnt tamm, aeduba, sarapuu);
*epikotüüli ja järgnevate varrelülide taandareng viib rosetitaoliste [[noortaim]]ede kujunemisele, millel [[lehekodarik]] on tihedalt vastu maapinda (näiteksnt maasikas, maamõõl, kuldvits);
*kogu idu võib väga tugevalt taandareneda - esineb [[saprofüüt]]idel ja [[parasiit]]idel (näiteksnt seenlill).
 
==Ühe- ja kaheidulehelised taimed==
Kuiva seemne idus on kõik vajalik taime elutegevuseks: [[vitamiin]]id, [[ensüüm]]id, [[mineraalaine]]d, [[kasvuhormoon]]id. Kui niiskus paneb seemne idanema, muutub kõik see [[inimorganism]]ile kättesaadavaks.
 
Näiteks tekib [[C-vitamiin]], mida kuivas seemnes peaaegu polegi. Oluliselt suureneb väärtuslike B-rühma vitamiinide kogus. [[Vitamiin B2|Vitamiini B2]] kogus suureneb kuni neli korda. Mitmekordistub [[E-vitamiini]] sisaldus. Idandid sisaldavad ka [[kaalium]]i, [[magneesium]]i, [[raud]]a jm mineraalaineid. Idandid on [[kiudainerikas|kiudainerikkad]], mistõttu puhastavad [[organism]]i ja tekitavad täiskõhutunde.<ref name=aialeht>http://www.aialeht.ee</ref>
Kuna idandid on nii rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, soovitatakseei ole soovituslik süüa neid tarbidateatud mõõdukalthaiguste, mittenäiteks ülevähk, 2korral. slEttevaatlikud päevaspeavad olema ka reumaatikud ja neerupuudulikkusega inimesed.<ref>K. Naur, Ü. Hõbemägi "Puhta toidu raamat"</ref>
 
Idandamiseks sobivat seemet pakuvad rikkalikus valikus aiaärid, öko- ja tervisepoed. Idanadatavad seemned: [[harilik lutsern]], [[rukola]], [[spargelkapsas]] ehk [[brokoli]], [[sojauba]], [[punane peakapsas]], [[lina]], [[lambalääts]], [[redis]], [[sinep]], [[päevalill]], [[salatkress]], [[punane ristik]], [[mungoad]], [[kikerherned]], pruunid-punased-kollased-rohelised [[läätsed]].
Idandada võib peaaegu kõike, mis köögiviljaaias kasvab, välja arvatud [[tomat]], mille idandid on mürgised. [[Petersell]]i ja [[till]]i puhul ei tasu see aga ära, sest need idanevad väga aeglaselt.
 
Suurim kogus väärtuslikke aineid idandeis on 72 tunnise idandamise järel, pärastpoole hakkab taim neid ise oma kasvuks tarvitama.<ref>http://www. name=aialeht.ee</ref>
 
 
 
 
==Kasutatud kirjandus==
<references/>
 
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü