Idand

Hobukastani idand

Idand e tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest. Seemne idanemine (kasvama minemisel) algab vegetatiivne areng. Idand koosneb kolmest peamisest osast: idujuur, iduvars ja idulehed. Kõige esmalt arenevad idandil (seemnest kasvanud taimel) idulehed.

Embrüonaalne areng

Õistaimedel eristub kõige esimesena embrüonaalne ehk looteline areng, mis algab munaraku viljastamisest ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. Viljastatud munarakk kattub lootekestaga. Sügoodi edasise arengu vältel kujuneb embrüo. Õistaimedel toimub seemnealgme lootekotis sügoodi lõigustumine ja loote diferentseerumine iduks; seemnealgmest kujuneb seeme ning emakkonnast vili. Pärast puheperioodi võib seeme sobivatesse tingimustesse sattunult hakata idanema, s.t. idu hakkab edasi arenema, kasvama, väljub seemnest ja alustab iseseisvat elu. Samaaegselt sügoodi arenemisega või isegi varem hakkab lootekoti viljastatud teistuum jagunema, tekitades toitekoe – endospermi. Toitekude on toiduks arenevale embrüole ja hiljem redutseerub või siis kujuneb seemne säilituskoeks, mille varuained võetakse kasutusele alles idanemisel. Pärast viljastamist arenema hakkav sekundaarne endosperm võib kujuneda nukleaarselt või tsellulaarselt. Nukleaarse endospermi puhul tekib algul suur (kuni tuhandetesse ulatuv) hulk üksiktuumi, mis alle hiljem eralduvad kestadega. Tsellulaarse endospermi puhul lootekoti rakud kattuvad pooldumisel kohe kestadega. Lootekoti suurenedes kulutatakse nutselli rakud toiduks, harvem kujuneb nutsell samuti toitekoeks - perispermiks, mis koos endospermiga või ainsana jääb seemne varuainete säilituskohaks. Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks olenematuks väliskeskkonna toidust. Selle aja vältel kasvab välja idujuur ja tungib mulda.

Varuained

Varuainete koostis ja paigutus seemnes on mitmekesine. Tärklis, valk ja õlid paiknevad säilituskoe rakkudes, varutselluloos moodustab aga tugevasti paksenevad rakukestad. Toitainete varu võib oma päritolult ja asukohalt seemnes olla kolmesugune:

• perispermis
• endospermis
• idulehtedes

Vastavalt säilituskoe olemasolule ja päritolule võime eristada järgmisi tähtsamaid seemnete ehituse tüüpe:

• Perispermist moodustub toitevaru, endosperm kulub ära idu moodustumisel (nt nelgi ja peedi seeme)
• Suurem osa seemnest täitub endospermiga, väiksem osa hõlmab idu, perisperm puudub. Idu on seejuures ümbritsetud toitekoest või paikneb selle kõrval.
• Idulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina seemnekesta all.
• Toitekude redutseerub täiesti, idu jääb taandarenenuks.

Seemne idanemine

Seemnealgme pilu (mikropüül) on seemnel asuv väike punktitaoline ava, pilujälg, mille kaudu pääseb vesi hõlpsamini seemnesse ja mille kohalt hiljem idanemisel võib väljuda idujuur ja hüpokotüül (idupunga ja idujuure algmete vaheline osa).

Erinevalt idanevast seemnest, mis toitub seemnes talletatud toitainetest, on idand võimeline iseseisvalt assimileerima ja vastu võtma toitesooli. Tavaliselt alustab intensiivset kasvu kõigepealt idujuur, mis kinnitab idandi substraadile ja hakkab seda varustama kõige vajalikumaga sel eluperioodil – vee ja mineraalsooladega. Seejärel ilmub välja hüpokotüül, mis edasi kasvades tõmbab välja idulehed – esmased assimilatsiooniorganid. Alles siis alustab kasvu idupung, andes alguse järgmisele varrelülile.

Taandarengud idanemisel

Idanemise üldskeemist on rida erandjuhte:

• idujuur ei arene või lõpetab kasvu - taim jääb kogu eluks juurteta (ariisia: vesihernes, kardhein, pisikäpp);
• hüpokotüüli taandareng tingib idulehtede maa alla jäämise ning esimesteks assmilileerivateks lehtedeks osutuvad siis esilehed (näiteks tamm, aeduba, sarapuu);
• epikotüüli ja järgnevate varrelülide taandareng viib rosetitaoliste noortaimede kujunemisele, millel lehekodarik on tihedalt vastu maapinda (näiteks maasikas, maamõõl, kuldvits);
• kogu idu võib väga tugevalt taandareneda - esineb saprofüütidel ja parasiitidel (näiteks seenlill).

Ühe- ja kaheidulehelised taimed

Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi – üheidulehelised ja kaheidulehelised. Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega.

Kaheidulehelistel taimedel on paks seemnekest. Seemnepilu kaudu pääsevad idanemiseks vajalikud vesi ja õhk seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole – idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes.

Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet, mis moodustab endospermi. Toitekude kujuneb triploidsest keskrakust. Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud.

Idandid toidulaual

Idanemise ajal tekib idus selliseid aineid, mida kuivas seemnes enne pole ning mis hiljem taime kasvades kaovad. Kuiva seemne idus on kõik vajalik taime elutegevuseks: vitamiinid, ensüümid, mineraalained, kasvuhormoonid. Kui niiskus paneb seemne idanema, muutub kõik see inimorganismile kättesaadavaks.

Näiteks tekib C-vitamiin, mida kuivas seemnes peaaegu polegi. Oluliselt suureneb väärtuslike B-rühma vitamiinide kogus. Vitamiini B2 kogus suureneb kuni neli korda. Mitmekordistub E-vitamiini sisaldus. Idandid sisaldavad ka kaaliumi, magneesiumi, rauda jm mineraalaineid. Idandid on kiudainerikkad, mistõttu puhastavad organismi ja tekitavad täiskõhutunde. Kuna idandid on nii rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, soovitatakse neid tarbida mõõdukalt, mitte üle 2 sl päevas.

Idandamiseks sobivat seemet pakuvad rikkalikus valikus aiaärid, öko- ja tervisepoed. Idanadatavad seemned: harilik lutsern, rukola, spargelkapsas ehk brokoli, sojauba, punane peakapsas, lina, lambalääts, redis, sinep, päevalill, salatkress, punane ristik, mungoad, kikerherned, pruunid-punased-kollased-rohelised läätsed. Idandada võib peaaegu kõike, mis köögiviljaaias kasvab, välja arvatud tomat, mille idandid on mürgised. Peterselli ja tilli puhul ei tasu see aga ära, sest need idanevad väga aeglaselt.

Suurim kogus väärtuslikke aineid idandeis 72 tunnise idandamise järel, pärastpoole hakkab taim neid ise oma kasvuks tarvitama.