Svaasimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KamikazeBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot muutis: zu:ISwazilandi
HiW-Bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (robot lisas: ee:Swaziland
115. rida: 115. rida:
[[ext:Suazilandia]]
[[ext:Suazilandia]]
[[eu:Swazilandia]]
[[eu:Swazilandia]]
[[ee:Swaziland]]
[[fa:سوازیلند]]
[[fa:سوازیلند]]
[[hif:Swaziland]]
[[hif:Swaziland]]

Redaktsioon: 29. oktoober 2011, kell 18:41

Svaasimaa Kuningriik
Svaasimaa asendikaart
Riigihümn Oh God, Bestower of the Blessings of the Swazi
Pealinn Mbabane
Pindala 17 363 km²
Riigikeel svaasi ja inglise
Rahvaarv 1 185 000 (2009)
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Kuningas Mswati III
Peaminister Barnabas Sibusiso Dlamini
Iseseisvus 6. september 1968
SKT 4,409 mld $ (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 3242 $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik lilangeni (SZL)
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .sz
ROK-i kood SWZ
Telefonikood 268

Svaasimaa Kuningriik on väike merepiirita riik Lõuna-Aafrikas, mis piirneb lõunast, läänest ja põhjast Lõuna-Vabariigi Vabariigi ning idast Mosambiigiga.

Riigi ulatus põhjast lõunasse on 200 km ja läänest itta 130 km. Idaosa on mägine, Mosambiigi piiril asuvad kuni 810 m kõrgused Lebombo mäed. Kliima on mõõdukas. Suvel võib õhutemperatuur ulatuda 40°C-ni. Vihma sajab peamiselt suvel. Lääneosas sajab rohkem, kuni 200 mm aastas.

Rahvastik

Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%). Väiksemal arvul elab Svaasimaal tsongasid ja Euroopa päritolu inimesi.

Svaasimaal on AIDSi epideemia. 26,1% täiskasvanutest on nakatunud HIVi. See on kõrgeim näitaja maailmas. 20ndates aastates noortest on nakatunud rohkem kui pooled. AIDSi tõttu on riigi keskmine oodatav eluiga vaid 32 aastat, mis on madalaim maailmas.

Ajalugu

Pärimuse kohaselt on svaasi rahvas enne 16. sajandit rännanud praeguse Mosambiigi territooriumilt lõuna poole. Pärast mitmeid konflikte praeguse Maputo piirkonnas elava rahvaga asusid svaasid 1750. aasta paiku elama KwaZulu põhjaossa. Suutmata vastu seista suulude kasvavale jõule, asusid svaasid 19. sajandi alguses aegamööda elama praegusele Svaasimaale.

Nad kinnitasid kanda mitme võimeka liidri juhtimisel. Tähtsaim neist oli Mswati II, kellega svaasid seostavad oma nime. Tema juhtimisel laiendasid svaasid 1840. aastatel oma territooriumi edela suunas ning kindlustasid lõunapiiri suuludega.

Kokkupuude Suurbritanniaga algas Mswati II valitsemisaja alguses, kui ta palus Briti võimudelt Lõuna-Aafrikas abi suulude röövretkede vastu Svaasimaale. Mswati II valitsemisajal asusid Svaasimaale elama ka esimesed valged. Pärast Mswati surma sõlmisid svaasid leppeid Briti ja Lõuna-Aafrika võimudelt mitmes küsimuses, sealhulgas iseseisvuses, eurooplaste pretensioonides loodusvaradele, haldusvõimus ja julgeolekus. Lõuna-aafriklased haldasid svaaside huvisid 18941902. Aastal 1902 võtsid juhtimise üle britid.

1921 asutas Svaasimaa esimese seadusandliku kogu. See oli nõukogu, mis koosnes eurooplaste valitud esindajatest, kes olid volitatud Briti ülemvolinikule nõu andma mittesvaasi asjades. 1944 möönis ülemvolinik, et nõukogul puudub ametlik staatus, ning tunnistas ülempealiku ehk kuninga kohalikuks võimuks, kellel on õigus anda svaasidele õiguslikult siduvaid käske.

Aastal 1921 sai pärast regentkuninganna Labotsibeni Gwamile Mdluli 20 aasta pikkust valitsemist svaaside "lõviks" (Ngwenyama) ehk ülempealikuks Sobhuza II. Koloniaalvõimu algaastatel arvestas Suurbritannia, et Svaasimaa saab lõpuks Lõuna-Aafrika Vabariigi osaks. Ent pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Lõuna-Aafrikas süvenes rassiline diskrimineerimine, hakkas Suurbritannia Svaasimaad ette valmistama iseseisvuseks. Poliitiline tegevus elavnes 1960. aastate algul. Asutati mitu parteid ning hakati taotlema isesisvust ja majanduse arengut. Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sealhulgas ülempealik Sobhuza II ja tema Sisenõukogu, rajasid Imbokodvo Rahvusliku Liikumise, mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim määras 1964. aasta keskpaigale esimese svaaside osavõtuga seadusandliku kogu valimised. Valimistel konkureerisid Rahvuslik Liikumine ja veel neli parteid, millest enamikul olid radikaalsemad seisukohad. Rahvuslik Liikumine võitis kõik 24 kohta selles organis.

Riigi parlament on kahekojaline Libandla.

Haldusjaotus

Svaasimaa jaguneb 4 ringkonnaks ja need omakorda 55 2. järgu haldusüksuseks (svaasi inkhundla, mitmuses tinkhundla).

  1. Hhohho ringkond
  2. Lubombo ringkond
  3. Manzini ringkond
  4. Shiselweni ringkond

Vaata ka

Välislingid

  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 23.10.2018.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.