Friedrich Akeli valitsus: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
*Põllutööminister – [[August Kerem]] |
*Põllutööminister – [[August Kerem]] |
||
*Haridusminister – [[Hugo Bernhard Rahamägi]] |
*Haridusminister – [[Hugo Bernhard Rahamägi]] |
||
*Töö- ja hoolekandeminister – [[ |
*Töö- ja hoolekandeminister – [[Christian Kaarna]] |
||
*Kohtuminister – [[Rudolf Gabrel]] |
*Kohtuminister – [[Rudolf Gabrel]] |
||
*Rahaminister – [[Karl Baars]], [[1. aprill]] – [[14. mai]] 1924 |
*Rahaminister – [[Karl Baars]], [[1. aprill]] – [[14. mai]] 1924 |
||
Redaktsioon: 29. oktoober 2011, kell 01:01
Friedrich Akeli valitsus oli ametis 26. märtsist 1924 kuni 16. detsembrini 1924.
Valitsuse kooseis
- Riigivanem – Friedrich Akel
- Välisminister – Otto Strandman, kuni 14. maini 1924
- Välisminister – Karl Robert Pusta, alates 6. juunist 1924
- Siseminister – Theodor Rõuk
- Põllutööminister – August Kerem
- Haridusminister – Hugo Bernhard Rahamägi
- Töö- ja hoolekandeminister – Christian Kaarna
- Kohtuminister – Rudolf Gabrel
- Rahaminister – Karl Baars, 1. aprill – 14. mai 1924
- Rahaminister – Otto Strandman, alates 14. maist 1924
- Sõjaminister – Oskar Amberg, kuni 18. oktoobrini 1924
- Sõjaminister – Hans Kurvits, 11. november – 26. november 1924
- Teedeminister – Karl Kark (surnud 1. detsembril 1924)
Friedrich Akeli valitsus moodustati pärast 10. märtsi 1924. aastal. kui senine oli Konstantin Pätsi teine valitsus oli sunnitud lahkuma. Valitsuse kukutamise otsustavateks jõududeks olid Eesti Rahvaerakond ja Tööerakond ja nende juhid Jaan Tõnisson ja Otto Strandman. See oli oluline pöördepunkt Pätsi valitsuse poolt juhitud Eesti ummikusse jooksnud majanduspoliitika muutmisel.
Friedrich Akeli valitsus koosnes Tööerakonna ja Demokraatliku Liidu ministritest, vähemalt esialgu toetasid seda sotsiaaldemokraadid ja väiksemad parlamendirühmad.
Valitsuse majandustegevus
Rahaministriks Otto Strandman, kes ei toetanud seni Pätsi poolt aetud laiaulatusliku idaäri võimalustesse. Strandmani poolne majanduse tervendamispoliitika üks alustala, Eesti majanduspoliitika ajaloos üks olulisemaid seadusi oli valoriseerimine, samuti võeti rahandusministri Strandmani ajal kasutusele alates 11. juulist 1924 eesti krooni väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkroon. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse – Eesti krooni aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni kurss oli 1924. aasta suvel lähedane 100-le Eesti margale. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.
Pikemalt artiklis Eesti kroon#Kuldkroon (1924–1927)
Vaata ka
Välislingid
- Kuldraha üksus ja kuldrahas lepingute sõlmimine. "Kaja", 21. juuni 1924, nr. 162, lk. 6
- Vene esituse kingitus riigivanemale dr. F. Akelile "Kaja", 21. juuni 1924, nr. 162, lk. 3.
| Eelnev Konstantin Pätsi teine valitsus |
Eesti Vabariigi valitsus 1924–1924 |
Järgnev Jüri Jaaksoni valitsus |