August Balder: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
== Teenetemärgid == |
== Teenetemärgid == |
||
* |
* [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järk (11. juuni 1920) |
||
* |
* [[Kotkarist]]i teenetemärgi III klass (22. veebruar 1934) |
||
* Valgetähe teenetemärgi III klass (24. veebruar 1938) |
* [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (24. veebruar 1938) |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
==Välislingid== |
|||
*[http://www.virumaateataja.ee/608368/kaitseliit-malestab-sunniaastapaeval-kolonel-august-balderit/ Kaitseliit mälestab sünniaastapäeval kolonel August Balderit], [[Virumaa Teataja]], 24. oktoober 2011 |
|||
{{JÄRJESTA:Balder, August}} |
{{JÄRJESTA:Balder, August}} |
||
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] |
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] |
Redaktsioon: 24. oktoober 2011, kell 16:43
August Balder VR II/3 (25. oktoober 1891 Ridaküla lähedal Puusepa talus Kadrina kihelkonna Undla vallas Virumaal[1] – 26. september 1973 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Peastaabi ülem (kolonel).
Õppis Vanamõisa vallakoolis, Rakvere linnakoolis ja seejärel Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis Tallinnas.[1]
Lõpetas Petrogradi 2. lipnikekooli 1915. aastal. Oli Esimese maailmasõja ajal rooduülemana rindel, sai haavata.[1]
Eestis sai August Balder 11. novembrist 1918 Kadrina kaitseliidu pealikuks. Vabadussõjas teenis välja Vabadusristi II/3.[1]
1. oktoobril 1925 asus majori auastmes August Balder õppima Kõrgemas Sõjakoolis. Tema lõputöö teema oli "Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt".[1]
1927. aastast alates oli Balder Kaitseliidu teenistuses, sealhulgas aastail 1928–1939 oli Kaitseliidu Peastaabi õppe- ja spordiosakonna pealik. Selle kõrvalt oli ta aastail 1934-1939 Tallinna maleva Põhja malevkonna pealik ja korduvalt ka Kaitseliidu ülema ja Kaitseliidu Peastaabi ülema kohusetäitja.[1]
1937. aastal ülendati August Balder koloneliks. Ta on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjades Kaitse Kodu! ja Sõdur ning koostanud mitmeid Kaitseliidu väljaõppealaseid trükiseid, muu hulgas raamatu "Pealik lahingus" ja kaasautorina näiteks ka "Merekaitseliitlase käsiraamatu".[1]
Aastail 1939–1940 oli 1. Diviisi staabiülem, veebruarist juunini 1940 aga Kaitseliidu Peastaabi ülem.[1]
Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal arreteeriti Balder 1940. aasta juulis. Nõukogude võim mõistis talle kaheksa aastat vabaduskaotust, mille järel ta vabanes vangistusest. Aastail 1961–1968 töötas Balder Eesti Põllumajandusprojektis maamõõtjana. Järgnevalt elas pensionärina Tallinnas, kus ta ka suri 26. septembril 1973. Maetud Kadrina kalmistule.[1]
Teenetemärgid
- Vabadusristi II liigi 3. järk (11. juuni 1920)
- Kotkaristi teenetemärgi III klass (22. veebruar 1934)
- Valgetähe teenetemärgi III klass (24. veebruar 1938)
Viited
Välislingid
- Kaitseliit mälestab sünniaastapäeval kolonel August Balderit, Virumaa Teataja, 24. oktoober 2011