Viinamari: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.6.4) (robot lisas: km:ទំពាំងបាយជូរ |
|||
307. rida: | 307. rida: | ||
[[pnb:انگور]] |
[[pnb:انگور]] |
||
[[ps:انګور]] |
[[ps:انګور]] |
||
[[km:ទំពាំងបាយជូរ]] |
|||
[[pms:Asinej]] |
[[pms:Asinej]] |
||
[[pl:Winorośl]] |
[[pl:Winorośl]] |
Redaktsioon: 23. oktoober 2011, kell 05:24
Viinamari on viinapuu (Vitis L.) perekonda kuuluvate liikide vili.
Ajalugu
Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. Neoliitikumi perioodist (4500 eKr) pärinevaid hariliku viinapuu (Vitis vinifera) seemneid on leitud Küproselt. Pronksiajast (umbes 3200 eKr) pärit seemneid on leitud aga Jericho lähedalt. Algselt looduslikult levinud liikidelt lihtsalt marju korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest veini valmistama. Egiptusest leitud hieroglüüfidelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavalt Kaukasuse mäestikust lõuna poole jäävas piirkonnast (Kirde-Türgi, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Iraani põhjaosa). Kaasajal on erinevatest liikidest aretatud üle 10 000 kultivari.[1]
Marjad
Viinamarjad moodustuvad viljastunud emasõiest ning kasvavad tavaliselt kobarates, mille suurus sõltub liigist ja kultivarist. Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100–300 marjani. Marjade mass on keskmiselt 1,0–3,0 g ning nad võivad olla erineva värvusega – mustad, punased, purpurjad, valged, rohelised, kollased jm. Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega. Valdav osa kultivaride marjadest sisaldavad kuni 4–6 seemet, kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte. Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ning sisaldavad ligi 0,5 % viinhapet.[2]
Kasutamine
Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks. Marjadest valmistatakse veel mahla, konjakit, vahuveini, džemmi, veiniäädikat jms. Seemnetest valmistatakse õli.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
Viinamarjad kuuluvad tähtsamate aiasaaduste hulka maailmas. 2009. aastal toodeti maailmas 66,94 miljonit tonni viinamarju ja viinamarjaistandike kogupindala oli 7,43 miljonit hektarit.[3]
Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
---|---|---|
Itaalia | 7 793 301 | 11,7 |
Hiina | 7 235 656 | 10,9 |
USA | 6 639 920 | 10,0 |
Hispaania | 6 020 000 | 9,0 |
Prantsusmaa | 5 664 195 | 8,5 |
Türgi | 3 918 440 | 5,9 |
Argentina | 2 900 000 | 4,4 |
Tšiili | 2 400 000 | 3,6 |
Austraalia | 1 956 790 | 2,9 |
LAV | 1 791 643 | 2,7 |
Maailm kokku | 66 643 404 | 100 |
Toitained | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
---|---|---|
Vesi | 80,54 | g |
Kalorsus | 69 | kcal |
Valgud | 0,72 | g |
Lipiidid | 0,16 | g |
Tuhk | 0,48 | g |
Süsivesikud | 18,10 | g |
Sahharoos | 0,15 | g |
Glükoos | 7,20 | g |
Fruktoos | 8,13 | g |
Kiudained | 0,9 | g |
Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
---|---|---|
Kaltsium (Ca) | 10,0 | mg |
Raud (Fe) | 0,36 | mg |
Magneesium (Mg) | 7,0 | mg |
Fosfor (P) | 20,0 | mg |
Kaalium (K) | 191,0 | mg |
Naatrium (Na) | 2,0 | mg |
Tsink (Zn) | 0,07 | mg |
Vask (Cu) | 0,13 | mg |
Mangaan (Mn) | 0,07 | mg |
Fluoriid (F) | 7,8 | μg |
Seleen (Se) | 0,1 | μg |
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |
Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
---|---|---|
C | 10,8 | mg |
B1 | 0,069 | mg |
B2 | 0,070 | mg |
B3 | 0,188 | mg |
B4 | 5,60 | mg |
B5 | 0,050 | mg |
B6 | 0,086 | mg |
E | 0,19 | mg |
Vitamiin A (RAE) | 3,0 | μg |
Foolhape | 2,0 | μg |
Luteiin+zeaksantiin | 72,0 | μg |
K | 14,6 | μg |
Viited
- ↑ J. G. Vaughan, C. Geissler. "The New Oxford Book of Food Plants", USA: Oxford University Press, 1997. ISBN 0198548257.
- ↑ G. L. Creasy, L. L. Creasy. "Grapes (Crop Production Science in Horticulture)", CABI, 2009. ISBN 1845934016 .
- ↑ 3,0 3,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 10.12.2010.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Vaadatud 9.12.2010.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viinamari |