Väärus: erinevus redaktsioonide vahel
täpsustus |
Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Kõnekeeles öeldakse sageli „tõene“ asemel „õige“ ja „väär“ asemel „vale“. Nende sõnade kasutamisel lähtume siiski sellest, et tõesus ja [[väärus]] on propositsiooni (või uskumuse või lause) [[vastavus]] või mittevastavus tõele, [[õigsus]] ja [[valesus]] aga [[tegu|teo]] (sealhulgas [[valik]]u või [[otsus]]e, sealhulgas uskumuse valiku või uskuda otsustamise) [[kooskõla]] mingite [[reegel|reeglitega]]. |
Kõnekeeles öeldakse sageli „tõene“ asemel „õige“ ja „väär“ asemel „vale“. Nende sõnade kasutamisel lähtume siiski sellest, et tõesus ja [[väärus]] on propositsiooni (või uskumuse või lause) [[vastavus]] või mittevastavus tõele, [[õigsus]] ja [[valesus]] aga [[tegu|teo]] (sealhulgas [[valik]]u või [[otsus]]e, sealhulgas uskumuse valiku või uskuda otsustamise) [[kooskõla]] mingite [[reegel|reeglitega]]. |
||
[[Kategooria:Loogika]] |
|||
Redaktsioon: 27. mai 2006, kell 01:51
Selles artiklis räägitakse väärusest kui propositsioonide ja teiste tõesusekandjate omadusest. Teo, valiku või otsuse vääruse kohta ebaõigsuse mõttes vaata artiklit Valesus.
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele. Asju, millel see omadus võib olla, nimetatakse tõesusekandjateks.
Enamasti samastatakse väärust mittetõesusega, kuid mõne tõesusekandja kohta kaldutakse väitma, et see ei ole tõene ega väär.
Formaalses loogikas on väär tõese kõrval üks tõeväärtustest. Mõnes formaalse loogika süsteemis on tõese ja väära kõrval teisigi tõeväärtusi.
Kõnekeeles öeldakse sageli „tõene“ asemel „õige“ ja „väär“ asemel „vale“. Nende sõnade kasutamisel lähtume siiski sellest, et tõesus ja väärus on propositsiooni (või uskumuse või lause) vastavus või mittevastavus tõele, õigsus ja valesus aga teo (sealhulgas valiku või otsuse, sealhulgas uskumuse valiku või uskuda otsustamise) kooskõla mingite reeglitega.