Patriarhaalsus: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
toim
P (r2.7.1) (robot lisas: kk:Патриархат)
(toim)
'''Patriarhaalsus''' on [[feminism|feministide]] käsitluses kasutusel olev termin, mis kirjeldab [[võim]]usuhteid meeste ja naiste vahel nii ühiskonnas kui ka eraelus. Termin ''patriarhaalsus'' tähendab otsetõlkes "isa võimu". Feminismiga seoses mõiste on mõiste saanud laiema tähenduse., See tähendabtähistades meeste [[autoriteet]]i nii perekonna sees kui ka väljaspool ning naiste maha surumistmahasurumist sotsiaalse-, poliitilise- ja majandussüsteemi kaudu., Meestenii et meeste [[positsioon]]i õigustamine tundub seaduslik ja loomulik.
 
Naist on patriarhaalses mõtteviisis on läbi aegade seotud kehaga, bioloogilise looduslähedusega, mitteusaldusväärsusega, alaväärtuslikkusega. Naisi on [[objekt]]idena vaadeldud ning neile sotsiaalse [[subjekt]]i positsiooni keelatud just halvustava naise kehale keskendumise kaudu. [[George Grosz]] väidab, et sellised mõttekäigud on toiminud [[Essentsialism|essentsialistlikus]], mitteajaloolises ja [[Universalism|universalistlik]]us võtmes; sellest võtmest loobudes on tal aga võimalik jõuda uutele lähtepositsioonidele.
 
Patriarhaalsus on kui süsteem, mis toimib naiste kehade allutamise kaudu. Näitena võiks tuua 70-ndaist1970. aastaist pärit feministliku loosungi ''Get yor laws off my body!'' ("Korista oma seadused mu kehalt!"), kasutatunamida kasutati debatis [[Abort|abordi]] ja [[seksuaalne vägivald|seksuaalse vägivalla]] üle.
 
== Akadeemiline naisuurimus ja feministlik teooria patriarhaalsusest ==
 
Naisteaduste [[metodoloogia]] ja [[teooria]] on pühendanud viimastel aastakümnetel peatähelepanu just patriarhaalsusele, eriti pärast [[Kate Millett]]i raamatu ''"Sexual Politics''" ilmumist [[1970]]. aastal. Kirjandusloolane Kate Millet oli esimene, kes feministlikus teoorias süstemaatiliselt tutvustas patriarhaadi olemust tänapäeva ühiskonnas. Millet arendas patriarhia mõistetmõiste patriarhist[[patriarh]]ist, suguarusuguharu meespealikust, meeste ülemvõimuni [[perekond|perekonnas]] ja terves [[ühiskond|ühiskonna]] struktuuris. Ta kirjeldas meeste võimu ilmimguidilminguid, naiste alluvust meesvõimule kõikides ühiskonnakihtides, kus, ahistamismehanismahistamismehhanism on ühiskonnastruktuuridesse nii sisse kasvanud, kus naised ise on õppinud ennast identifitseerima meeste arvamuste ja seisukohtade järgi, nii et meile, kes me selles ühiskonnas elame, kõik paistabki normaalne ja loomulik. Milleti järgi ei pea meeste võim naiste üle olema tegelik [[mees]], sest patriarhaalset survet vôivad, jaavaldada teevadki seda, avaldadaka need naised, kes on omaks vôtnud patriarhaalse ellusuhtumise. Seda survet vôib avaldada ühiskond ja patriarhaalne [[sümbolism]] ühiskonnas, samuti patriarhaalne keelepruuk. Milleti sõnul tugineb sugupoolte vahekord võimule, meeste võimule naise üle, mis on poliitiline, kuna ta läbib kôik ühiskonna struktuurid riigi[[valitsus]]est, [[rahandus]]est, [[haridussüsteem]]idest kuni [[perekond]]adesse ja mehe-naise omavahelistesse suhetesse. Meeste [[seksuaalne domineerimine]] on niivõrd universaalne ja kõike läbiv, et see on muutunud ühiskonnale nähtamatuks "kultuurimustriks". Milleti järgi on meeste ülemvõim kõigest läbitunginum ja kõike hõlmavam [[ideoloogia]] terves [[kultuur]]is ja kõige põhilisem võimu vorm, läbides [[sotsiaalne klass|klassi]]- ja [[rass]]ierinevusi kõikidesse struktuuridesse. atriarhaalsus püsib pideva mõjutamise kaudu terve inimelu jooksul igas valdkonnas, algab väikelapse ühiskonnastamisega, läbib haridusstruktuurid ja on kindlustatud kultuurisümbolite, kirjanduse, filosoofia ja usulise dogma kaudu. Ta on imbunud läbi kõikidest ühiskonnavaldkondadest niivõrd totaalselt, et on muutunud nähtamatuks katusstruktuuriks meie maailmavaadetes ja ideoloogiates, sest me oleme ennast niimoodi kohandanud ja usume, et see peabki nii olema ja teist võimalust polegi.
 
Milleti sõnul tugineb sugupoolte vahekord võimule, meeste võimule naise üle, mis on poliitiline, kuna see läbistab kôik ühiskonna struktuurid riigi[[valitsus]]est, [[rahandus]]est ja [[haridussüsteem]]idest kuni [[perekond]]ade ja mehe-naise omavaheliste suheteni. Meeste [[seksuaalne domineerimine]] on niivõrd universaalne ja kõike läbiv, et see on muutunud ühiskonnale nähtamatuks "kultuurimustriks". Milleti järgi on meeste ülemvõim kõige läbitungivam ja kõikehõlmavam [[ideoloogia]] terves [[kultuur]]is ning kõige põhilisem võimu vorm, mis läbistab [[sotsiaalne klass|klassi]]- ja [[rass]]ierinevusi kõikides struktuurides. Patriarhaalsus püsib pideva mõjutamise kaudu terve inimelu jooksul igas valdkonnas, algab väikelapse ühiskonnastamisega, läbib haridusstruktuurid ja on kindlustatud kultuurisümbolite, kirjanduse, filosoofia ja usulise dogma kaudu. Ta on imbunud läbi kõikidest ühiskonnavaldkondadest niivõrd totaalselt, et on muutunud nähtamatuks katusstruktuuriks meie maailmavaadetes ja ideoloogiates, sest me oleme ennast niimoodi kohandanud ja usume, et see peabki nii olema ja teist võimalust polegi.
Milletil tähendab patriarhaalsus ka meeste majanduslikku võimu ja naisi majanduslikult oma huvides ära kasutamist meeste poolt. Näiteks võib tuua lastekasvatust ja naiste kodust tööd, kus omavahelised rollid on nii jaotatud, et naistele jääb palju suurem koorem olukordades, kus mõlemad töötavad, mis seega takistab naistel oma valitud erialal edasi kõrgemale pääseda. Kuna aga patriarhaalne kultuurimuster on meil nähtamatu ja imikust peale ühiskonna mõjul välja kujunenud, käitume selle järgi automaatselt.
 
Milletil tähendab patriarhaalsus ka meeste majanduslikku võimu ja naisi majanduslikult oma huvides ära kasutamist meeste poolt. Näiteks võib tuua lastekasvatust ja naiste kodust tööd, kus omavahelised rollid on nii jaotatud, et naistele jääb palju suurem koorem olukordades, kus mõlemad töötavad, mis seega takistab naistel oma valitud erialal edasi kõrgemale pääseda. Kuna aga patriarhaalne kultuurimuster on meil nähtamatu ja imikust peale ühiskonna mõjul välja kujunenud, käitume selle järgi automaatselt.
Lääne feministidel läks aastaid, et täielikult aru saada patriarhaalsuse toimest. Ka [[Ruth Benedict]] on rõhutanud, et kõikehõlmavaid kultuurimustreid on väga raske näha ja neid peab õppima tabama, et neid enda ümber igapäevases elus märgata ja identifitseerida. Palju kergem on tajuda kultuuristereotüüpe ja neid analüüsida kui nad on juba oma tähenduse ammendanud ja ühiskond on nendest väljunud, alles siis hakatakse mõistma, et need polnudki [[bioloogiline|bioloogilised]] ja kaasasündinud.
 
Lääne feministidel läks aastaid, et patriarhaalsuse toimest täielikult aru saada patriarhaalsuse toimest. Ka [[Ruth Benedict]] on rõhutanud, et kõikehõlmavaid kultuurimustreid on väga raske näha ja neid peab õppima tabama, et neid enda ümber igapäevases elus märgata ja identifitseerida. Palju kergemKultuuristereotüüpe on tajudapalju kultuuristereotüüpekergem tajuda ja neid analüüsida, kui nadneed on juba oma tähenduse ammendanud ja ühiskond on nendest väljunud,. allesAlles siis hakatakse mõistma, et need polnudki [[bioloogiline|bioloogilised]] ja kaasasündinud.
Praegu peetakse üheks olulisemaks uurimuseks ajaloolase [[Gerda Lerner]]i kaheköitelist monumentaalteost ''Women and History'', mille esimene köide, ''The Creation of Patriarchy'', ilmus [[1985]], teine köide ''The Creation of Feminist Consciousness'' [[1993]]. Lerner analüüsib patriarhaalse süsteemi ilmingute alglätteid, proovib mõista, kuidas nad tekkisid ja miks nad ikka veel püsivad.
 
MidaPraegu peetakse üheks olulisemaks uurimuseks ajaloolase [[Gerda Lerner]]i kaheköitelist monumentaalteost "Women and History", mille esimene köide, "The Creation of Patriarchy", ilmus [[1985]], teine köide "The Creation of Feminist Consciousness" [[1993]]. Lerner analüüsib patriarhaalse süsteemi ilmingute alglätteid, proovib mõista, kuidas nad tekkisid ja miks nad ikka veel püsivad, mida tähendab meile patriarhaalne ühiskonnastruktuur janing kuidas me tajume oma positsiooni ja võimalusi selles struktuuris. KuniLerneri hinnangul oleme kuni 1970-ndate. aastateni olemekuulnud kuulnudpeamiselt meeste ja androtsentriliste naiste arvamusi sellest, kuidas me peaksime ennast tundma ja mida me peaksime tajuma.
 
==Vaata ka==
27 275

muudatust

Navigeerimismenüü