Eestimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida: 10. rida:


===Eestimaa uusaegsete sõdade perioodil===
===Eestimaa uusaegsete sõdade perioodil===
[[File:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|Eesti ja Liivimaa, 1573-1578]]
[[File:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|Eesti- ja Liivimaa, 1573-1578]]
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, [[1561]]. aasta juunis, alistusid Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna linn [[Rootsi]]le. [[1583]]. aastaks saavutas Rootsi võimu ka Järvamaa ja Läänemaa üle. Põhja-Eesti Rootsi valduseid nimetati [[1584]]. aastast [[Eestimaa kubermang]]uks, vahel ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]] või [[Eesti vürstkond|Eesti vürstkonnaks]], mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog, kuid Eestimaa hertsogkond polnud kunagi ei riik ega haldusüksus. Just Eestimaa kubermangu piiresse jäävat nelja maakonda mõistetakse tavaliselt Eestimaa kui ajaloolise piirkonnana.
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, [[1561]]. aasta juunis, alistusid Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna linn [[Rootsi]]le. [[1583]]. aastaks saavutas Rootsi võimu ka Järvamaa ja Läänemaa üle. Põhja-Eesti Rootsi valduseid nimetati [[1584]]. aastast [[Eestimaa kubermang]]uks, vahel ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]] või [[Eesti vürstkond|Eesti vürstkonnaks]], mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog, kuid Eestimaa hertsogkond polnud kunagi ei riik ega haldusüksus. Just Eestimaa kubermangu piiresse jäävat nelja maakonda mõistetakse tavaliselt Eestimaa kui ajaloolise piirkonnana.



Redaktsioon: 21. oktoober 2011, kell 10:04

 See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast Põhja-Eestis; Eestimaa all mõistetakse ka Eestit; nime "Eestimaa" kasutamise nüansside kohta vaata artiklit Eestimaa (nimi); Eestimaa oli ka auriku Abruka varasem nimi.

Eestimaa värvid (Landesfarben).

Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mis 16.20. sajandil hõlmas Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa.

Ajalooline ülevaade

Eestimaa keskajal

13. sajandi algusest pärinevas Henriku Liivimaa kroonikas mõisteti Eestimaana (ladina keeles Estonia) kogu eestlaste asuala, sarnaselt mõisteti Liivimaad esialgu liivlaste asualana, hiljem laienes see ka latgalite, kuralaste, seelide, semgalide ja eestlaste asualale (Vana-Liivimaa).

1224. aastaks vallutasid Eesti mandriosa sakslased ja taanlased, 1227. aastal haaras Mõõgavendade ordu enda kätte ka taanlaste valdused Põhja-Eestis. 1238. aastal sõlmitud Stensby lepingu kohaselt sai Taani tagasi Harjumaa ja Virumaa, mis kuulus sellele kuni 1346. aastani. Teadaolevalt alates 1271. aastast võeti kasutusele tiitel Eestimaa hertsog, kelleks enamasti oli Taani kuningas; Taanile kuuluvat Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Seetõttu mõisteti keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka Harju-Viruks (näiteks eksisteeris keskajal Harju-Viru rüütelkond). Järvamaa kuulus nimeliselt samuti Taanile, kuid tegelikku valitsusvõimu teostas seal Liivi ordu, Läänemaa oli jagatud Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. 1346. aastal müüs Taani oma Eesti-valdused (Eestimaa) Saksa ordule, mis 1347. aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule (Liivi ordule). Harju-Viru ehk Eestimaa säilitas ka orduvõimu ajal oma eristaatuse, mis eestkätt seisnes rüütelkonna suurtes privileegides (1396. aastal said sealsed aadlikud Jungingeni armukirja).

Eestimaa uusaegsete sõdade perioodil

Eesti- ja Liivimaa, 1573-1578

Liivi sõja alguses, 1561. aasta juunis, alistusid Harju-Viru rüütelkond ja Tallinna linn Rootsile. 1583. aastaks saavutas Rootsi võimu ka Järvamaa ja Läänemaa üle. Põhja-Eesti Rootsi valduseid nimetati 1584. aastast Eestimaa kubermanguks, vahel ka Eestimaa hertsogkonnaks või Eesti vürstkonnaks, mis tulenes Rootsi kuninga titulaartiitlist Eestimaa hertsog, kuid Eestimaa hertsogkond polnud kunagi ei riik ega haldusüksus. Just Eestimaa kubermangu piiresse jäävat nelja maakonda mõistetakse tavaliselt Eestimaa kui ajaloolise piirkonnana.

Põhjasõja ajal, 1708. aastal, eraldas Peeter I Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel Tartumaa ja mis nimetati Narva maakonnaks ning liideti Peterburi kubermanguga. 1719 liideti Eestimaa kubermang ajutiselt Peterburi kubermanguga.

18.–19. sajand

Rootsi loovutas Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaale ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Sellega läks Vene valitsejale üle ka tiitel Eestimaa hertsog, viimane Eestimaa hertsog oli Nikolai II. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775-1802 maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti Liivimaa kubermanguga ning Eestimaa kubermang (Harjumaa, Virumaa ilma Narva linnata, Järvamaa ja Läänemaa) eraldati Peterburi kubermangust taas eraldiseisvaks kubermanguks.

1783. aastal viidi Katariina II korraldusel Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes sisse asehalduskord, Eestimaa kubermang nimetati Tallinna asehaldurkonnaks. 1797. aastal tühistas Paul I asehalduskorra ning Eestimaa kubermang taastati.

Eestimaa 20. sajandi alguses

Eestimaa kubermangu piire muudeti 12. aprillil (vana kalendri järgi 30. märtsil) 1917, kui sellega liideti Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad: Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa. 21. detsembril 1917 liideti Eestimaa kubermanguga ka Narva linn. 1918. aasta märtsis kehtestasid Saksa okupatsioonivõimud Eestis taas traditsioonilisi kubermangupiire järgiva haldusjaotuse, mis kehtis kuni okupatsiooni lõpuni sama aasta novembris. Seejärel pole Eestimaad enam haldusüksusena eristatud, samuti kadus nimetuse Eestimaa kasutamine kindla piirkonna kohta.

Vaata ka

Välislink