Kiltsi mõis (Ridala): erinevus redaktsioonide vahel
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Uus lehekülg: ''''Kiltsi''' või '''Valgevälja mõis''' (saksa ''Weissenfeld'') oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Kaasajal jääb kunagine mõis [[...' |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
==Mõisakompleks== |
==Mõisakompleks== |
||
Tõenäoliselt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il rajati mõisakeskusesse vasallilinnus, mis sai tõenäoliselt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] kannatada. [17. sajand]]i alguses ehitati linnus ümber [[renessanss]]-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone [[keskaegse]] mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali. [[Maskaroon|Lõvimaskarooniga]] kaunistatud peaportaal asus hoone fassadil, kaks väiksemat siseportaali asusid [[vestibüül]]i külgseintes.<ref name="Kiltsi"/> |
Tõenäoliselt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il rajati mõisakeskusesse vasallilinnus, mis sai tõenäoliselt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] kannatada. [[17. sajand]]i alguses ehitati linnus ümber [[renessanss]]-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone [[keskaegse]] mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali. [[Maskaroon|Lõvimaskarooniga]] kaunistatud peaportaal asus hoone fassadil, kaks väiksemat siseportaali asusid [[vestibüül]]i külgseintes.<ref name="Kiltsi"/> |
||
[[18. sajand]]il lisati peahoonele pikad ühekorruselised tiibhooned.<ref name="Kiltsi"/> |
[[18. sajand]]il lisati peahoonele pikad ühekorruselised tiibhooned.<ref name="Kiltsi"/> |
||
Redaktsioon: 14. oktoober 2011, kell 22:11
Kiltsi või Valgevälja mõis (saksa Weissenfeld) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Lääne maakonda Ridala valla territooriumile.[1]
Ajalugu
Kiltsi mõisa on esmakordselt mainitud 1323. aastal Alba Curia nime all. 16. sajandil kuulus mõis Gilsenitele, kelle järgi sai Kiltsi ka oma eestikeelse nime.[1]
1871. aastal omandas mõisa Karl von Hunnius. Hunniustele kuulus mõisasüda 1939. aastani.[1]
Mõisakompleks
Tõenäoliselt 14.–15. sajandil rajati mõisakeskusesse vasallilinnus, mis sai tõenäoliselt Liivi sõjas kannatada. 17. sajandi alguses ehitati linnus ümber renessanss-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone keskaegse mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali. Lõvimaskarooniga kaunistatud peaportaal asus hoone fassadil, kaks väiksemat siseportaali asusid vestibüüli külgseintes.[1]
18. sajandil lisati peahoonele pikad ühekorruselised tiibhooned.[1]
Teise maailmasõja järel kuulus mõisakompleks Nõukogude sõjaväele. 1993. aasta tulekahju järel jäi peahoone varemeisse, külgtiivad olid seda olnud juba varem. 2001–2002 toimusid hoone tagaküljel suured varingud. 2000. aastal purustasid vandaalid peaportaali lõvimaskarooni ja 2002 murti välja ja varastati külgportaalid.[1]
Mõisa kõrvalhoonetest on mõned säilinud ümberehitatud kujul.[1]
Viited
Välislingid
Kiltsi mõis (Ridala) kultuurimälestiste riiklikus registris
Kirik: Ridala
Mõisad:
Asuküla mõis |
Kiideva mõis |
Kiltsi mõis |
Käblaküla mõis |
Käblamõisa mõis |
Lauguta mõis ehk Lõuguta mõis |
Mäemõisa mõis |
Nakamaa mõis |
Parila mõis |
Ridala kirikumõis |
Saardu mõis |
Sinalepa mõis |
Sündepää mõis |
Tamma mõis |
Ungru mõis |
Uuemõisa mõis |
Võnnu mõis