Betoon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Zosma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Betoon''' ([[prantsuse keel]]es ''béton'' < [[ladina keel]]es ''bitumen'' 'maapigi') on tehislik [[kivim]]aterjal, üks põhilisi [[ehitusmaterjal]]e. <ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 58</ref>
'''Betoon''' ([[prantsuse keel]]es ''béton'' < [[ladina keel]]es ''bitumen'' 'maapigi') on tehislik [[kivim]]aterjal, üks põhilisi [[ehitusmaterjal]]e. <ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 58</ref>


Betoon koosneb [[sideaine]]st ([[tsement]], [[lubi]] vms) ja täitematerjalist ([[liiv]], [[kruus]], [[killustik]]), harilikult ka [[vesi|veest]] ja mõnikord erilistest lisanditest <ref name=Tehnikaleksikon/>. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel <ref name=Tehnikaleksikon/>. Betoon kivistub 28 päevaga kivikõvaks.
Betoon koosneb [[sideaine]]st ([[tsement]], [[lubi]] vms) ja täitematerjalist ([[liiv]], [[kruus]], [[killustik]]), harilikult ka [[vesi|veest]] ja mõnikord erilistest lisanditest <ref name=Tehnikaleksikon/>. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel <ref name=Tehnikaleksikon/>. [[Tsemendi baasil]] betoon saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse.


Eristatakse anorgaanilist betooni ([[tsementbetoon]], [[kipsbetoon]], [[silikaatbetoon]], [[kuumuskindel betoon]]) ja orgaanilise sideainega betooni ([[asfaltbetoon]], [[polümeerbetoon]]). <ref name=Tehnikaleksikon/>
Eristatakse anorgaanilist betooni ([[tsementbetoon]], [[kipsbetoon]], [[silikaatbetoon]], [[kuumuskindel betoon]]) ja orgaanilise sideainega betooni ([[asfaltbetoon]], [[polümeerbetoon]]). <ref name=Tehnikaleksikon/>

Redaktsioon: 14. oktoober 2011, kell 10:19

USA betoonitöölised

Betoon (prantsuse keeles béton < ladina keeles bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale. [1]

Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest [1]. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel [1]. Tsemendi baasil betoon saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse.

Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). [1]

Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi.

Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk.

Tiheduse järgi jaotatakse betoonid järgmiselt:

  • raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m³
  • normaalbetoon kuivtihedusega 2000–2600 kg/m³
  • kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m³. [2]

Teine jaotus, samuti tiheduse põhjal:

  • üliraske betoon (üle 2500 kg/m³)
  • raskbetoon (1800–2500 kg/m³)
  • kergbetoon (500–1800 kg/m³)
  • ülikergbetoon (alla 500 kg/m³). [1]

Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõtub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. [1]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tehnikaleksikon, lk. 58
  2. EVS-EN 206-1 "BETOON Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus"

Välislingid

Mall:Link FA