Messeenia

Messeenia on Kreeka nomos ja Vana-Kreeka maakond.

Vana-Kreeka

Messeenia oli viljakas maakond Peloponnesose edelaosas. Ta piirnes idas Lakoonikaga.

Messeenia esiajalugu on vaid aimatav, peamiseks allikaks on nüüdid.

8. sajandi teisel poolel eKr vallutasid Messeenia spartalased (Esimene Masseenia sõda), orjastasid sealsed elanikud ja muutsid nad helootideks (ainult osal õnnestus välja rännata). Umbes 7. sajandi keskel eKr puhkes helootide ülestõus. See andis spartalastele ajendi Teise Messeenia sõja alustamiseks. Liidus Argose ja Arkaadiaga õnnestus messeenlastel Aristomenese juhtimisel mitu korda lüüa sõjaliselt tugevamaid spartalasi. Pärast messeenlaste kindluse Hira langemist nende vabadusvõitlus vaibus. Osa elanikest rändas Messenesse. Kohalejäänud üritasid veel mitu korda tulemusteta spartalaste ülemvõimust vabaneda (helootide ülestõus 446 eKr, Kolmas Messeenia sõda).

Alates 369 eKr õnnestus Messeenial Teeba (Epameinondase) abiga saavutada sõltumatus.

146 eKr alistus Messeenia Rooma võimule.