Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)

Püha õhtusöömaaeg on üks kuulsaimaid Leonardo da Vinci maale, mis valmis aastatel 1495–1498. See on maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.

Maali mõõtmed on 420.0 x 880.0 sentimeetrit (15 jalga x 29 jalga).

Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Söögisaali laes moodustab kolmevõlviline lagi otsekui kuusirbi ning sinna on maalitud Sforza vapid. Vastassein on kaetud Donato Montofano freskoga, millele Leonardo lisas figuure Sforza perekonnast temperana. Needki figuurid on samamoodi halvenenud kui maal "Püha õhtusöömaaeg", ajahamba tõttu.

Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kui Jeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest.

Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale :

• Bartolomeus, Jakob – Alfeuse poeg ja Andreas on esimesne kolmene grupp, kelle nägudes kajastub imestus ja üllatus öeldu üle.
• Juudas Iskariot, Peetrus ja Johannes moodustavad teise kolmese grupi. Juudas kannab rohelist ja sinist ning on nõjatunud varju, ta näib üsna pettunud ja jahmunud tema plaani järsust ilmutusest. Ta on haaramas väikest kotti, võib-olla tähistab see kotike hõbedat, mis talle anti Jeesuse reetmise eest või hoopiski osutab see ta rollile 12 jüngrist – kullaotsijast reetur. Ta on ainus inimene, kelle küünarnukk toetub lauale, traditsiooniliselt on see märk halbadest kommetest. Peetrus paistab vihane ja nuga tema käes on suunaga Jeesusest eemale, võib-olla näitab see tema vägivaldset reaktsiooni Keetsemanis Jeesuse vahistamise vältel. Noorim apostel Johannes näib olevat minestanud.
• Toomas, Jakob – Sebedeuse poeg ja Filippos kuuluvad järgmisesse kolmesesse gruppi. Toomas on silmnähtavalt endast väljas, Jakob paistab olema otsekui oimetuks löödud, käed taeva poole sirutatud. Samal ajal paistab Filippos nõudvat mingisugust seletust kuuldule.
• Matteus, Juudas Taddeus ja Siimon Zealot on viimase kolmese grupi liikmed. Mõlemad, nii Juudas kui Matteus, on Siimoni poole pöördunud, võib-olla uurivad nad, kas tal on vastus nende esialgsetele küsimustele.

Need nimed on kõik heakskiidetud kunstiajaloolaste poolt. 19. sajandi käsikirjast (Leonardo da Vinci märkmiku 232. lehekülg) leiti kõikide apostlite nimed, enne seda olid kindlalt identifitseeritud ainult Juudas, Peetrus, Johannes ja Jeesus.

Teosele iseloomulik

• suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria;
• figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik;
• perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse;
• harmoonia maali terviku ja detailide vahel;
• täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid;

Välislingid

• Hiigelfoto paljastab da Vinci "Püha õhtusöömaaja" pisimad detailid