Kalle Väisälä: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{allikad}}
'''Kalle Väisälä''' ([[19. august]] [[1893]] [[Kontiolahti vald]] – [[16. september]] [[1968]] [[Helsingi]]) oli soome matemaatik, kes töötas ka [[Tartu Ülikool]]is.
'''Kalle Väisälä''' ([[19. august]] [[1893]] [[Kontiolahti vald]] – [[16. september]] [[1968]] [[Helsingi]]) oli soome matemaatik, kes töötas ka [[Tartu Ülikool]]is.



Redaktsioon: 11. oktoober 2011, kell 21:15

Kalle Väisälä (19. august 1893 Kontiolahti vald16. september 1968 Helsingi) oli soome matemaatik, kes töötas ka Tartu Ülikoolis.

Kalle Väisälä sündis Põhja-Karjalas, Utras (praegu Joensuu linnaosa). Ta lõpetas aastal 1911 Joensuu lütseumi. Aastatel 19111914 õppis ta Helsingi Ülikoolis matemaatikat ja sai pärast ülikooli lõpetamist samasse ülikooli assistendiks. Aastal 1915 avaldas ta koos J. V. Kallioga uurimuse röntgenikiirte neeldumisest mõnedes puidu- ja kivimiliikides. Aastal 1915 kaitses ta doktorikraadi viienda astme võrranditest. Aastal 1917 nimetati ta Helsingi Ülikooli matemaatikadotsendiks ning valiti Soome Teaduste Akadeemia abiliikmeks.

1919. a. septembris valiti Kalle Väisälä Tartu Ülikooli matemaatikaprofessori kohale. Kirjas ülikooli kuraatorile märkis ta, et võiks esialgu lugeda loenguid saksa keeles ning avaldas lootust lugeda loenguid eesti keeles, mida ta hakkaski tegema 1920. aasta alguses. Tartu Ülikoolis luges ta mitmeid distsipliine nagu kõrgemat algebrat, funktsiooniteooriat, valitud peatükke uuemast funktsiooniteooriast ja analüütilisest arvuteooriast, elliptilisi funktsioone, diferentsiaalvõrrandeid, elementaarmatemaatikat kõrgemast vaatekohast, aga ka esperanto keelt. Tema juhendamisel kirjutasid Albert Borkvell ja Hilda Laidoner aastal 1922 esimesed eestikeelsed magistriväitekirjad matemaatika alal.

Aastal 1922 kutsuti Kalle Väisälä aastal 1920 asutatud Turu Ülikooli professoriks. Turus oli ta aastatel 19221926 ka üliõpilaskonna inspektor, aastatel 19301938 ülikooli valitsuse liige, olles aastatel 19341938 ka ülikooli prorektor. Aastal 1924 valiti ta Soome Teaduste Akadeemia liikmeks. Aastal 1939 siirdub ta Helsingisse, kus tegutseb aastatel 19391957 Helsingi Ülikoolis dotsendina ning aastatel 19391960 Helsingi Tehnikakõrgkoolis professorina.

Kalle Väisälä on kirjutanud rea soomekeelseid matemaatikaõpikuid nii kesk- kui ka kõrgkoolidele.

Isiklikku

Tema vend Vilho Väisälä oli meteoroloog, vend Yrjö Väisälä oli geodeet ja astronoom.

Kirjandus

  • Matemaatika ja kaasaeg XV. Tartu 1968. Olaf Prinits, Enn Tamme. Kalle Väisälä ja Tartu Ülikool.