Viinamarjasordid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Viinamarjasordid''' on [[ |
'''Viinamarjasordid''' on [[harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] aretatud [[sort (bioloogia)|sordid]]. Sageli samastatakse viinamarjasordid [[veinisordid|veinisortidega]], sest eri [[vein]]ide valmistamisel kasutatakse eri sorti viinamarju. |
||
Erinevatest viinamarjasortidest toodetakse väga erinevate omadustega veine. Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse [[sordiveinid]]eks. Sordiveinid on näiteks [[Chardonnay]], [[Cabernet Sauvignon]], [[Merlot]], [[Pinot Noir]], [[Riesling]] ja [[Sauvignon Blanc]]. |
Erinevatest viinamarjasortidest toodetakse väga erinevate omadustega veine. Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse [[sordiveinid]]eks. Sordiveinid on näiteks [[Chardonnay]], [[Cabernet Sauvignon]], [[Merlot]], [[Pinot Noir]], [[Riesling]] ja [[Sauvignon Blanc]]. |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
kasutatakse seguveinides: Bourboulenc, Carignan, Cinsault, Clairette, Grenache, Macabeu, Marsanne, Mourvèdre, Piquepoul, Rolle, Roussanne, Syrah, Ugni, Vermentino. |
kasutatakse seguveinides: Bourboulenc, Carignan, Cinsault, Clairette, Grenache, Macabeu, Marsanne, Mourvèdre, Piquepoul, Rolle, Roussanne, Syrah, Ugni, Vermentino. |
||
Varem olid Vana Maailma veinid enamasti seguveinid ja Uue Maailma veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole. |
Varem olid Vana Maailma veinid enamasti seguveinid ja Uue Maailma veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole. |
||
== Vaata ka == |
|||
*[[Viinamarjasortide loend]] |
|||
[[Kategooria:Vein]] |
[[Kategooria:Vein]] |
||
Redaktsioon: 23. mai 2006, kell 13:45
Viinamarjasordid on hariliku viinapuu aretatud sordid. Sageli samastatakse viinamarjasordid veinisortidega, sest eri veinide valmistamisel kasutatakse eri sorti viinamarju.
Erinevatest viinamarjasortidest toodetakse väga erinevate omadustega veine. Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse sordiveinideks. Sordiveinid on näiteks Chardonnay, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Riesling ja Sauvignon Blanc.
Seguveinideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine. Näiteks mõned levinumad Coteaux du Languedoc-i viinamarjasordid, mida edukalt kasutatakse seguveinides: Bourboulenc, Carignan, Cinsault, Clairette, Grenache, Macabeu, Marsanne, Mourvèdre, Piquepoul, Rolle, Roussanne, Syrah, Ugni, Vermentino. Varem olid Vana Maailma veinid enamasti seguveinid ja Uue Maailma veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole.