Kihtvulkaan: erinevus redaktsioonide vahel
P robot Adding: fr, is, sv |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Image:FujiWestView2157.jpg|thumb|right|[[Jaapan]]laste püha mägi [[Fuji]] on tüüpiline kihtvulkaan.]] |
[[Image:FujiWestView2157.jpg|thumb|right|[[Jaapan]]laste püha mägi [[Fuji]] on tüüpiline kihtvulkaan.]] |
||
'''Kihtvulkaan''' ehk '''liitvulkaan''' on suhteliselt suur ja pikaealine |
'''Kihtvulkaan''' ehk '''liitvulkaan''' on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt [[Koonus|koonilise]] kujuga vulkaaniline [[pinnavorm]], mis on tekkinud [[vulkaanilõõr]]ist pärit [[Vulkaaniline materjal|vulkaanilise materjali]] kuhjumisel maapinnal. |
||
Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad [[subduktsioonivöönd]]i [[vulkanism]]iga. Reeglina kujutavad inimesed [[vulkaan]]i just kihtvulkaanina. See on ka üsna loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad [[reljeef]]is hästi esile. |
Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad [[subduktsioonivöönd]]i [[vulkanism]]iga. Reeglina kujutavad inimesed [[vulkaan]]i just kihtvulkaanina. See on ka üsna loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad [[reljeef]]is hästi esile. Enamik [[Ajalooline aeg|ajaloolise aja]] suuremaid ja kuulsamaid [[Vulkaanipurse|vulkaanipurskeid]] on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaan on [[polügeneetiline vulkaan]]. |
||
Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on [[Positiivne pinnavorm|positiivsed]], erandiks on vaid [[kaldeera]]d ja [[maar]]id. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on [[kilpvulkaan]]id ja kõige väiksemad [[šlakikoonus]]ed. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on [[nõlv]]a [[kaldenurk]]. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt [[Basalt|basaldist]], mis suhteliselt väikse [[viskoossus]]e tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega [[laava]] ja [[püroklastiline materjal]]) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest [[laava]] ja [[tefra]] kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. [[Inglise keel|Ingliskeelses]] kirjanduses on seetõttu hakatud ''stratovolcano'' asemel kasutama terminit ''composite volcano'' (eesti keeles '''liitvulkaan'''), mis vastab paremini kihtvulkaani olemusele. Liitvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid. |
Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on [[Positiivne pinnavorm|positiivsed]], erandiks on vaid [[kaldeera]]d ja [[maar]]id. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on [[kilpvulkaan]]id ja kõige väiksemad [[šlakikoonus]]ed. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on [[nõlv]]a [[kaldenurk]]. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt [[Basalt|basaldist]], mis suhteliselt väikse [[viskoossus]]e tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega [[laava]] ja [[püroklastiline materjal]]) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest [[laava]] ja [[tefra]] kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. [[Inglise keel|Ingliskeelses]] kirjanduses on seetõttu hakatud ''stratovolcano'' asemel kasutama terminit ''composite volcano'' (eesti keeles '''liitvulkaan'''), mis vastab paremini kihtvulkaani olemusele. Liitvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid. |
||
Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata [[Konvergentne vöönd|konvergentses vööndis]] |
Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata [[Konvergentne vöönd|konvergentses vööndis]] [[Mandriline laam|mandrilise]] ja [[Ookeaniline laam|ookeanilise laama]] kokkupõrkepiiril. Divergentses vööndis ehk [[laam]]ade lahknemispiirkonnas on kihtvulkaanid harvaesinevad (näiteks [[Kilimanjaro]]). [[Ookeani keskahelik|Ookeanide keskahelikel]] kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta [[Island]] ([[Hekla]] ja [[Askja]]), mis peale asetsemise keset ookeani keskahelikku asub ka [[Kuum täpp|kuuma täpi]] kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. Kuuma täpi kihtvulkaanid on morfoloogiliselt eristamatud subduktsioonivööndite vulkaanidest. Erinevused tulevad ilmsiks kui uurida vulkaaniliste kivimite [[petrograafia]]t ja [[petrokeemia]]t. |
||
Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Koostiselt on kihtvulkaanidest pärit materjal kilpvulkaanide omast [[ |
Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Koostiselt on kihtvulkaanidest pärit materjal kilpvulkaanide omast [[Ränidioksiid|ränirikkam]]. Ränirikkus toob kaasa laava suurema viskoossuse ja sellest tulenevalt [[Plahvatuslik vulkanism|plahvatuslikkuse]], sest väheneva [[Rõhk|rõhu]] tõttu magmast vabanevad [[gaas]]id ei pääse vulkaanilõõrist välja. Kihtvulkaanide pursked on väga erineva võimsusega. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise, näiteks [[Crater Lake]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Pursked on reeglina suhteliselt sagedased, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Näiteks [[Etna]] ja [[Stromboli]] on tuntud peaaegu pideva tegutsemise järgi, samas on Fuji viimasest purskest möödunud juba 300 aastat, rääkimata vulkaanidest, mis pole tegutsenud tuhandeid aastaid, kuid mille arvamine [[kustunud vulkaan]]ide hulka võib olla ennatlik. Plahvatuslike pursetega on seotud ka püroklastilise materjali teke, mis vulkaani nõlvadel tihti kiht-kihilt vaheldub laavavooludega. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 22. mai 2006, kell 22:29
Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka üsna loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaan on polügeneetiline vulkaan.
Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on positiivsed, erandiks on vaid kaldeerad ja maarid. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad šlakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlva kaldenurk. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt basaldist, mis suhteliselt väikse viskoossuse tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Ingliskeelses kirjanduses on seetõttu hakatud stratovolcano asemel kasutama terminit composite volcano (eesti keeles liitvulkaan), mis vastab paremini kihtvulkaani olemusele. Liitvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid.
Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata konvergentses vööndis mandrilise ja ookeanilise laama kokkupõrkepiiril. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas on kihtvulkaanid harvaesinevad (näiteks Kilimanjaro). Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island (Hekla ja Askja), mis peale asetsemise keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. Kuuma täpi kihtvulkaanid on morfoloogiliselt eristamatud subduktsioonivööndite vulkaanidest. Erinevused tulevad ilmsiks kui uurida vulkaaniliste kivimite petrograafiat ja petrokeemiat.
Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Koostiselt on kihtvulkaanidest pärit materjal kilpvulkaanide omast ränirikkam. Ränirikkus toob kaasa laava suurema viskoossuse ja sellest tulenevalt plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja. Kihtvulkaanide pursked on väga erineva võimsusega. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise, näiteks Crater Lake Ameerika Ühendriikides. Pursked on reeglina suhteliselt sagedased, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Näiteks Etna ja Stromboli on tuntud peaaegu pideva tegutsemise järgi, samas on Fuji viimasest purskest möödunud juba 300 aastat, rääkimata vulkaanidest, mis pole tegutsenud tuhandeid aastaid, kuid mille arvamine kustunud vulkaanide hulka võib olla ennatlik. Plahvatuslike pursetega on seotud ka püroklastilise materjali teke, mis vulkaani nõlvadel tihti kiht-kihilt vaheldub laavavooludega.