Francis Herbert Bradley

Francis Herbert Bradley (30. jaanuar 1846 Inglismaa, Surrey (praegu London), Clapham – 18. september 1924) oli Briti filosoof.

Bradley oli üks juhtivaid Briti idealiste. Tema õpetuse järgi ei olemas erinevaid asju, vaid üks ühtne asi, mis koosneb üksnes ideest, kogemusest.

Bradley filosoofia mõjutas tugevasti T. S. Elioti luulet.

Tema vanemad olid mõjukas evangeelne jutlustaja Charles Bradley, kelle ümber kogunes "Claphami sekt", ning selle teine abikaasa Emma Linton. Francis oli nende neljas laps ning täiskasvanuks saanud poegadest vanim.

Francise poolvend isa esimesest abielust oli George Granville Bradley oli väljapaistev vaimulik ja õpetlane. Francise noorem vend A. C. Bradley oli kirjandusteadlane.

Aastal 1856 asus Francis õppima Cheltenham College'isse, kust ta 1861 läks üle Marlborough College'isse, mida juhatas tema poovend Charles. Sinna ta jäi 1863. aastani. Aastal 1865 asus Bradley õppima Oxfordi Ülikooli University College'isse.

Detrsembris 1870 sai ta kolleegiumiliikmeks Oxfordi Ülikooli Merton College'is. See tõi kaasa õpetamiskohustusteta eluaegse stipendiumi, mille oleks katkestanud ainult abiellumine. Bradley aga ei abiellunud.

Bradley vaadete kritiseerimisest Edward George Moore'i ja Bertrand Russelli poolt sai alguse analüütiline filosoofia.

Raamatus "Keel, tõde ja loogika" kritiseerib Alfred Jules Ayer Bradleyt selle eest, et ta esitab väiteid, mis ei rahulda loogilise positivismi verifikatsiooniprintsiibi nõudeid, näiteks "Absoluut siseneb evolutsiooni, kuid ei ole ise evolutsiooniks võimeline."