Riiginõukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
106. rida: 106. rida:
*[[Linda Eenpalu]]
*[[Linda Eenpalu]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Aleksander Oinas]]
*J Kurvits
*[[Johannes Kurvits]]
*[[Peeter Puusep]] (esimees)
*[[Peeter Puusep]] (esimees)
*H Leesment
*[[Hans Leesment]]
*J Haagivang
*[[Johan Haagivang]]
*Aleksander Paulus
*[[Aleksander Paulus]]
*R Marrandi
* [[Rein Marrandi]]
*H Otstavel
*[[Hendrik Otstavel]]
*A Mõttus
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Heinrich Neuhaus]]
*[[Heinrich Neuhaus]]



Redaktsioon: 3. oktoober 2011, kell 14:24

 See artikkel räägib Eesti organist; Rootsi ja Norra uniooni organi kohta vaata artiklit Riiginõukogu (Rootsi ja Norra); Venemaa keisririigi organi kohta vaata lehekülge Riiginõukogu (Venemaa Keisririik); teiste riikide organite kohta vaata lehekülge Riiginõukogu (täpsustus)

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohase Riigikogu teine koda.

Seni on kujundatud ainult üks Riiginõukogu koosseis.

Oma raadiokõnes 31. detsembril 1934 ütles Riigivanem Konstantin Päts:

Meie tahame anda niisuguse demokraatliku asutuse, mis tema rahvast väärt oleks, nii nagu Inglismaal, kus tuntakse austust ja lugupidamist parlamendi vastu. Meie tulevane Eesti riigi parlament ei pea olema niisugune, millest karikatuuri-ainet saada, vaid tõsine ja väärtuslik rahva esinduskogu, mille kohta keegi ei saa midagi halba ega naeruvääristavat öelda.

Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel oli üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses (EVP § 85).

Riiginõukogu liikmete volitused algasid 7. aprillil 1938 ja nad tulid kokku oma esimesele koosolekule 21. aprillil 1938.

Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riiginõukogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:

Asudes Riiginõukogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.

Riiginõukogu liikmed said istungjärkude aja eest kuutasu 180 krooni, korteriraha 40 krooni kuus läbi aasta ja tasuta sõidu riigiraudteel ja -laevadel. Riiginõukogu juhatuse liikmed said lisatasu 70 krooni kuus läbi aasta. Riiginõukogu esimees sai tasu ühistel alustel ministritega (500 krooni kuus ja sõiduraha 100 krooni kuus).

Riiginõukogu viimane istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940.

Riiginõukogu hooneks oli Seltskondlik Maja.

Riiginõukogu juhatus (valitud 21. aprillil 1938)

Riiginõukogu üldisesse koosseisu kuuluvate isikute nimekiri

Välis- ja riigikaitse komisjon

Majanduskomisjon

Rahva kasvatuse ja kultuuri komisjon

Maa, töö ja rahva heaolu komisjon

Üldkomisjon

Koosseisu komisjon

Isikute loend, kel pärast 1940. aastat on olnud õigus kuuluda Riiginõukogu koosseisu ameti poolest

Vaata ka

Välislink

Kirjandus

  • Leonhard Vahter. Kas kiriku hooldaja kuulub Riiginõukogu liikmete hulka? Uus Eesti, 27. oktoober 1939, nr. 293, lk. 4.
  • Kiriku hooldaja ei saa olla Riiginõukogu liige. Uus Eesti, 31. oktoober 1939, nr. 297, lk. 1.