Jakob von Uexküll

See artikkel räägib Eestist pärit bioloogist; ökopoliitiku ja filantroobi kohta vaata artiklit Jakob von Uexküll (ökopoliitik)

---

Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal

Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid. Ta oli teoreetilise bioloogia suurkuju ja Karl Ernst von Baeri lähenemisviisi arendaja.

Elukäik

Jakob Johann von Uexküll sündis baltisaksa poliitiku Alexander Rudolf Karl von Uexkülli ja paruness Sophie Karoline Pauline von Hahni pojana.

Ta õppis 1884–1889 Tartu Ülikoolis zooloogiat, seejärel töötas Heidelbergis ja Hamburgis. Ta suvitas 1930. aastail Puhtus, kus ta suvemajas on alates 1949. aastast bioloogiajaam.

Ta oli aastast 1925 Hamburgis professor, rajas seal loomade omailma uurimise instituudi (Institut für Umweltforschung) ja juhatas seda 1926–1940.

Viimased eluaastad veetis ta Capri saarel. Seal oli tal villa juba enne maailmasõda ja ta suutis selle säilitada ajal, mil tema perekond suuremast osast oma varandusest ilma jäi. Ta on maetud Capri kalmistule.

Teadustöö

"Teoreetiline bioloogia", 1920

Uexküll uuris selgrootute närvitalitlust ja käitumist. Ta näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist, ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskontseptsioonist lähtudes. Tema peamiste mõistete seas on omailm (Umwelt) ja funktsioonitsükkel.

Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus Eesti LUSi juures Jakob von Uexkülli Keskus (asutatud 1993).

Teosed

Uexkülli kõige enam tõlgitud raamat

• "Umwelt und Innenwelt der Tiere" (1909)
• "Theoretische Biologie" (1920, 1928)
• "Bedeutungslehre" (1940)

Eesti keeles

• Uexküll, Jakob von. "Tähendusõpetus". "Akadeemia" 1991: 3(10), lk 2105–2113.
• Uexküll, Jakob von. "Rännak läbi loomade ja inimeste omailmade". Tõlkinud Piret Peiker, järelsõna Kalevi Kull. "Vikerkaar" 1996: 1/2, lk 165–173.
• Uexküll, Jakob von. "Rännud loomade ja inimeste omailmades." Eesti Loodus 1999: 1–12 (järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite)

Perekond

Jakob Johann von Uexküll abiellus 1903. aastal krahvinna Gudrun von Schweriniga. Abielust sündisid:

• Sophie Luise Damajanti von Uexküll ('Dana', sünd. 1904), abiellus Soome ettevõtja Dage Collin Brunowiga. Nende poeg on Gösta Brunow.
• Karl Kuno Thure von Uexküll (1908–2004), arstiteadlane ja semiootik
• Gustav Adolf von Uexküll (Gösta von Uexküll; 1909–1993), ajakirjanik, ökopoliitik Jakob von Uexkülli isa

Sugupuu

Jakob Johann von Uexküll	Alexander Rudolf Karl von Uexküll	Jakob Johann Karl von Uexküll	Berend Johann von Uexküll
			Krahvinna Elisabeth von Sievers
		Vabaproua Karoline Sophie Luise von Rosen	Vabahärra Otto Johann Stephan von Rosen
			Christina von Helwig
	Paruness Sophie Karoline Pauline von Hahn	Parun Alexander von Hahn	Parun Adolph Georg Wilhelm von Hahn
			Maria Juliane Charlotte von Fircks
		Paruness Elisabeth von Korff	Parun Peter Friedrich von Korff
			Eugenie Aurora op dem Hamme gen. Schöppingk

Kirjandus

• Uexküll, Gudrun von. "Jakob von Uexküll, seine Welt und seine Umwelt". 1964
• Kull, Kalevi (toim.). "Jakob von Uexküll: a paradigm for biology and semiotics". "Semiotica" 2001 134(1/4).
• Mildenberger, Florian. "Umwelt als Vision: Leben und Werk Jakob von Uexkülls (1864-1944)". [Sudhoffs Archiv, Heft 56.] Stuttgart: Franz Steiner Verlag. 2007

Välislingid

• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
• Seos Rainer Maria Rilkega
• Simon Bunke, Von Subjekten, Ich-Tönen und Zeichen Möglichkeit und Grenzen einer Biosemiotik am Beispiel Jakob v. Uexkülls.