Kuldar Sink: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
"Välisingid" oli kyll kuidagi sobilik pealkiri, aga...
1. rida: 1. rida:
''' Kuldar Sink''' ([[14. september]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[29. jaanuar]] [[1995]] [[Kõrve (Vastseliina)|Kõrve]] küla, [[Võru maakond]]) oli eesti helilooja ja flöödimängija.
''' Kuldar Sink''' ([[14. september]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[29. jaanuar]] [[1995]] [[Kõrve (Vastseliina)|Kõrve]] küla, [[Võru maakond]]) oli eesti helilooja ja [[Flööt|flööd]]imängija.


==Elulugu==
==Elulugu==
Esimesi teoseid käis ta Heliloojate Liidus näitamas kaheteistkümneaastasena. Aastal [[1960]] lõpetas ta teooria erialal [[Tallinna Muusikakool]]i ja [[1961]] ka flöödi erialal. Õppis ka kompositsiooni ning pärast lõpetamist jätkas seda [[Peterburi konsevatoorium|Leningradi konservatoorium]]is. Oma kompositsiooniõpetajate seas kõige tähtsamaks pidas ta [[Veljo Tormis]]t. Leningradis õppis ta kaugõppes, sest ta töötas ühtaegu [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] flöödimängijana.
Esimesi teoseid käis Kuldar Sink [[Eesti Heliloojate Liit|Heliloojate Liidus]] näitamas kaheteistkümneaastasena. Aastal [[1960]] lõpetas ta [[Tallinna Muusikakool]]i teooria erialal ja [[1961]] ka flöödi erialal. Ta õppis ka kompositsiooni ning pärast lõpetamist jätkas õpinguid [[Peterburi konsevatoorium|Leningradi konservatoorium]]is. Oma kompositsiooniõpetajate seas pidas Sink kõige tähtsamaks [[Veljo Tormis]]t. Leningradis õppis ta kaugõppes, sest töötas ühtaegu ka [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] flöödimängijana.


Aastal 1965 käis ta koos [[Arvo Pärt|Arvo Pärdiga]] [[Varssavi sügis]]e festivalil.
Aastal 1965 käis ta koos [[Arvo Pärt|Arvo Pärdiga]] [[Varssavi sügis]]e festivalil.


Noorpõlvest saadik rändas ta palju. Seitsmeteistkümneaastasena sai ta esimest korda [[Dagestan]]i. Pärast seda käis [[Jaan Kaplinski|Jaan Kaplinskiga]] Burjaatias. Sellele järgnesid [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]. Matkas ka [[Eesti]]s.
Noorpõlvest saadik rändas Sink palju. Seitsmeteistkümneaastasena jõudis ta esimest korda [[Dagestan]]i. Pärast seda käis ta koos [[Jaan Kaplinski|Jaan Kaplinskiga]] Burjaatias, järgnesid [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]. Sink matkas ka [[Eesti]]s.


Viimased aastad veetis Kuldar Sink oma majas Võrumaal. Ta hukkus selle maja põlengus.
Viimased aastad veetis Kuldar Sink oma majas Võrumaal. Ta hukkus selle maja põlengus.


==Looming==
==Looming==
⚫
Loomingulise elu vältel muutus Singi helikeel mitu korda radikaalselt. Esimesel, [[neoklassitsism (muusika)|neoklassitsistlikul]] perioodil mõjutasid tema loomingut ka [[Claude Debussy|Debussy]] ja Bartók, siit pärineb tema [[kontsertiino]] flöödile ja kammerorkestrile ([[1960]]).
Loomingulise elu vältel tema helikeel tegi mitu korda radikaalseid muutusi läbi.
⚫
Esimesel, neoklassitsitlikul perioodil mõjutasid tema loomingut ka Debussy ja Bartók, siit pärineb tema Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile ([[1960]]).


Teine periood külges [[Uus-Viini koolkond|Uus-Viini koolkonna]] ja eriti [[Anton Webern]]i tähe all. Selle perioodi teoste hulgas on "Monotemaatilised etüüdid" klaverikvintetile ([[1964]]), "Kompositsioonid" kahele klaverile ([[1964]]-[[1966]]), kammerkantaat "Aastaajad" ([[1965]]), Kammersümfoonia nr 2 ([[1967]]).
Teine periood kulges [[Uus-Viini koolkond|Uus-Viini koolkonna]] ja eriti [[Anton Webern]]i tähe all. Selle perioodi teoste hulgas on "Monotemaatilised etüüdid" klaverikvintetile ([[1964]]), kompositsioonid kahele klaverile ([[1964]]-[[1966]]), [[kammerkantaat]] "Aastaajad" ([[1965]]) ja [[kammersümfoonia]] nr 2 ([[1967]]).


Kolmas periood koosneb [[Aleatoorika (muusika)|aleatoorilistest]] teostest ja [[Häppening|häppeningutest]], kui, näiteks, "Muusikaliste sündmuste päevik III" neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile.
Kolmas periood koosneb [[Aleatoorika (muusika)|aleatoorilistest]] teostest ja [[Häppening|häppeningudest]]. Nende seas on näiteks, "Muusikaliste sündmuste päevik III" neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile.


Sellele järgnes vaikimise aeg, mil olulisem sündmus oli reis Kesk-Aasiasse. Seellest reisist, mille käigus ta tutvus kasahhi ja kirgiisi [[rahvamuusika]]ga sai alguse uus periood tema loomingus. Selle esimene oopus – Sonaat-triloogia "Mäed ning inimesed" klaverile ongi kirjutatud Kirgiisias Issõk-Kuli järve ääres. Sellele perioodile on omane multikultuurne idioom, idalik lõpmatult kestev aeg ja vaba, improviseeringu sarnane areng. Sinna kuulub ka "Sünni ja surma laulud", vokaaltsükkel [[Federico García Lorca|F. García Lorca]] sõnadele ([[1985]]).
Järgnes vaikimise aeg, mil olulisim sündmus oli reis Kesk-Aasiasse. Sellest reisist, mille käigus Kuldar Sink tutvus kasahhi ja kirgiisi [[rahvamuusika]]ga, sai alguse uus periood tema loomingus. Selle esimene oopus – sonaaditriloogia "Mäed ning inimesed" klaverile - ongi kirjutatud Kirgiisias [[Issõk-Kul]]i järve ääres. Sellele perioodile on omane multikultuurne idioom, idalik lõpmatult kestev aeg ja vaba, improviseeringu sarnane areng. Samasse kuulub ka vokaaltsükkel [[Federico García Lorca|F. García Lorca]] sõnadele "Sünni ja surma laulud" ([[1985]]).


Viimane periood iseloomustub keele klaarimisega ja lihtsustamisega ning põhimõttelise eklektikaga. Enamik selle aja teoseid on kirjutatud liturgilistele tekstidele, nende seas on "Maarjamaa missa", mis kestab rohkem kui kolm tundi.
Viimast perioodi iseloomustab keele klaarimine ja lihtsustumine ning põhimõtteline [[eklektika (muusika)|eklektika]]. Enamik sellaseid teoseid on kirjutatud liturgilistele tekstidele; nende seas on "Maarjamaa missa", mis kestab rohkem kui kolm tundi.


==Perekond==
==Perekond==
Kuldar Singi isa oli [[Peeter Sink]], [[EELK Elva kogudus]]e pastor ja peale selle luuletaja ja kunstnik.
Kuldar Singi isa oli [[Peeter Sink]] - [[EELK Elva kogudus]]e pastor, luuletaja ja kunstnik. Ta ema oli helilooja [[Marje Sink]] (neiupõlves Marie Gildemann). Kuldar Singi vend on [[poliitik]] [[Tunne Kelam]] ja ta poeg on tšellist [[Theodor Sink]].

Kuldar Singi ema oli helilooja [[Marje Sink]] (neiupõlves Marie Gildemann).

Kuldar Singi poeg on tšellist [[Theodor Sink]].

Kuldar Singi vend on [[poliitik]] [[Tunne Kelam]].


==Teosed==
==Teosed==
38. rida: 31. rida:


1959
1959
*Kolm laulu [[Rabindranath Tagore|Tagore]] sõnadele häälele ja klaverile
*Kolm laulu [[Rabindranath Tagore|Tagore]]'i sõnadele häälele ja klaverile
*Sonaat viiulile ja klaverile nr 1
*Sonaat viiulile ja klaverile nr 1


47. rida: 40. rida:
*Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile
*Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile
*Klaverisonaat
*Klaverisonaat
*Scherzando puhkpillikvintetile
*''[[Scherzando]]'' puhkpillikvintetile
*Sonatiin viiulile ja klaverile nr 2
*Sonatiin viiulile ja klaverile nr 2
*Viis meditatsioni klaverile
*Viis meditatsioni klaverile


1961
1961
*Passacaglia viiulile ja klaverile
*''[[Passacaglia]]'' viiulile ja klaverile


1962
1962
*Helisev vigvam, laulutsükkel klaveriga ([[Henry Longfellow|H. Longfellow]])
*"Helisev vigvam", laulutsükkel klaveriga ([[Henry Longfellow]])


1963
1963
*Kammersümfoonia nr 1
*Kammersümfoonia nr 1
*Kontrastid klaverile ja kammerorkestrile
*Kontrastid klaverile ja kammerorkestrile
*Süit kammeransamblile
*[[Süit]] kammeransamblile


1964
1964
*Süit nr. 1 sooloflöödile
*Süit nr 1 sooloflöödile
*Viis haikut
*Viis haikut
*Divertisment neljale viiulile, kolmele metsasarvele ja kahele trompetile
*[[Divertisment]] neljale viiulile, kolmele [[metsasarv]]ele ja kahele trompetile


1965
1965
73. rida: 66. rida:


1966
1966
*Anima absentis (Lahkunud hing) segakoorile ([[Federico García Lorca|F. García Lorca]])
*"Anima absentis" ("Lahkunud hing") segakoorile ([[Federico García Lorca]])
*Neli kompositsiooni kahele klaverile
*Neli kompositsiooni kahele klaverile
*Studi monotematici (Monotemaatilised etüüdid) klaverikvintetile
*Studi monotematici (Monotemaatilised etüüdid) klaverikvintetile
79. rida: 72. rida:
1967
1967
*Kammerkontsert nr 1 klaverile ja keelpilliorkestrile
*Kammerkontsert nr 1 klaverile ja keelpilliorkestrile
*Kammersümfoonia nr 2 (Pühendatud [[Rudolf Baršai]]le)
*Kammersümfoonia nr 2 (pühendatud [[Rudolf Baršai]]le)
*Klaverikontsert
*Klaverikontsert
*Oktett flöödile, oboele, klarnetile, fagotile, metsasarvile, viiulile, tšellole ja klaverile
*[[Oktett (muusika)|Oktett]] flöödile, [[oboe]]le, [[klarnet]]ile, [[fagott|fagot]]ile, metsasarvele, viiulile, [[tšello]]le ja klaverile


1969
1969
*Diario degli accidenti musicali III neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile ([[Artur Alliksaar]])
*"Diario degli accidenti musicali" III neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile ([[Artur Alliksaar]])


1972
1972
90. rida: 83. rida:


1977
1977
*Sonaat-Triloogia „Mäed ja inimesed” (Klaverisonaadid nr 2-4) klaverile
*Sonaaditriloogia "Mäed ja inimesed" (klaverisonaadid nr 2-4) klaverile


1978
1978
*Kolm poeemi R. Tagore sõnadele segakoorile
*Kolm poeemi Rabindranath Tagore'i sõnadele segakoorile


1984
1984
99. rida: 92. rida:


1985
1985
*Sünni ja surma laulud metsosopranile ja instrumentaalansamblile ([[Federico García Lorca|F. García Lorca]])
*"Sünni ja surma laulud" metsosopranile ja instrumentaalansamblile (Federico García Lorca)
**Canción de jinete (Ratsaniku laul)
**"Canción de jinete" ("Ratsaniku laul")
**El Grito (Karje)
**"El Grito" ("Karje")
**El silencio (Vaikus)
**"El silencio" ("Vaikus")
**Alma ausente (Lahkunud hing)
**"Alma ausente" ("Lahkunud hing")
**Malagueña
**"Malagueña"



1989
1989
*Kodulaul häälele, flöödile, kitarrule ja tšellole
*"Kodulaul" häälele, flöödile, kitarrile ja tšellole
*Ave Maria sopranile ja orelile
*"Ave Maria" sopranile ja orelile
*Ave Maria III (Setu Maria) segakoorile
*"Ave Maria III" ("Setu Maria") segakoorile


1990
1990
*Ave Maria sopranile ja kitarrile
*"Ave Maria" sopranile ja kitarrile
*Cadenza e sans paroles: l’hommage á Pjotr Tschaikowsky, kontsertpala tšellole ja klaverile
*"Cadenza e sans paroles: l’hommage á Pjotr Tschaikowsky", kontsertpala tšellole ja klaverile
*Maarjamaa missa segakoorile
*"Maarjamaa missa" segakoorile
*Ave Maria klaverile
*"Ave Maria" klaverile
*Ave Maria IV sopranile ja klaverile
*"Ave Maria" IV sopranile ja klaverile
*Halleluuja metsosopranile
*"Halleluuja" metsosopranile
*Stabat mater metsosopranile ja klaverile
*"Stabat mater" metsosopranile ja klaverile
*Psalm nr. 19 "Taevad jutustavad Jumala au" sopranile ja orerile
*Psalm nr 19 "Taevad jutustavad Jumala au" sopranile ja orelile
*Stabat mater metsosopranile ja kitarrile
*"Stabat mater" metsosopranile ja kitarrile
*Ave Maria V häälele
*"Ave Maria V" häälele
*Dona nobis pacem segakoorile
*"Dona nobis pacem" segakoorile
*Psalm nr. 23 "Jehoova on mu karjane" segakoorile
*Psalm nr 23 "Jehoova on mu karjane" segakoorile


1991
1991
*Aastaajad sopranile, flöödile, kitarrile, tšellole ja harfile ([[Juhan Liiv]])
*"Aastaajad" sopranile, flöödile, kitarrile, tšellole ja harfile (Juhan Liiv)
*Armu ülistus segakoorile ([[Peeter Sink]])
*"Armu ülistus" segakoorile ([[Peeter Sink]])
*Issand, õnnistagu sind bassile ja meeskoorile
*"Issand, õnnistagu sind" bassile ja meeskoorile
*Psalm nr. 107 "Jumal päästab kitsikusest" segakoorile
*Psalm nr 107 "Jumal päästab kitsikusest" segakoorile
*Psalm nr. 62 "Jumal on ainus varjupaik" segakoorile
*Psalm nr 62 "Jumal on ainus varjupaik" segakoorile
*Psalm nr. 42 "Igatsus Jumala järele" segakoorile
*Psalm nr 42 "Igatsus Jumala järele" segakoorile
*Psalm nr. 37 "Õelat ootab kadu" segakoorile
*Psalm nr 37 "Õelat ootab kadu" segakoorile
*Loobumine sopranile ja segakoorile
*"Loobumine" sopranile ja segakoorile
*Ole tervitatud! segakoorile
*"Ole tervitatud!" segakoorile
*Ave Maria VII häälele, flöödile ja harfile
*"Ave Maria VII" häälele, flöödile ja harfile
*Silencio III/ Vaikus III sopranile ja kitarrile ([[Federico García Lorca|F. García Lorca]])
*"Silencio III" ("Vaikus III") sopranile ja kitarrile (Federico García Lorca)
*Tule mu vaiksesse kambri sopranile ja segakoorile ([[Peeter Sink]])
*"Tule mu vaiksesse kambri" sopranile ja segakoorile ([[Peeter Sink]])


1992
1992
*Meren tiedän (Merd tean) tšellole ja klaverile
*"Meren tiedän" ("Merd tean") tšellole ja klaverile
*Teele, teele, kurekesed... häälele ja kitarrile
*"Teele, teele, kurekesed..." häälele ja kitarrile
*Pater noster sopranile ja kitarrile
*"Pater noster" sopranile ja kitarrile
*Pater noster II sopranile ja klaverile
*"Pater noster II" sopranile ja klaverile
*Meie Isa palve baritonile ja meeskoorile
*"Meie Isa palve" baritonile ja meeskoorile
*Meie Isa palve II sopranile ja segakoorile
*"Meie Isa palve II" sopranile ja segakoorile
*Meie Isa palve III segakoorile
*"Meie Isa palve III" segakoorile
*Meie isa palve IV sopranile
*"Meie isa palve IV" sopranile
*Requiem aeternam meeskoorile
*"Requiem aeternam" meeskoorile
*Gloria segakoorile
*"Gloria" segakoorile
*Ole tervitatud, Maria II solistile ja lastekoorile
*"Ole tervitatud, Maria II" solistile ja lastekoorile
*Agnus Dei segakoorile
*"Agnus Dei" segakoorile
*Kaks laulu [[Rainer Maria Rilke|R. M. Rilke]] tekstile segakoorile
*"Kaks laulu" Rainer Maria Rilke tekstile segakoorile
*Kolm laulu [[Juhan Liiv|J. Liivi]] tekstile segakoorile
*"Kolm laulu" Juhan Liivi tekstile segakoorile
*Neli looduspilti [[Juhan Liiv|J. Liivi]] tekstidele metsosopranile, viiulile, kitarrile
*"Neli looduspilti" Juhan Liivi tekstidele metsosopranile, viiulile, kitarrile
*Ubi caritas segakoorile
*"Ubi caritas" segakoorile
*Kyrie eleison segakoorile
*"Kyrie eleison" segakoorile


1993
1993
*Maria hällilaul häälele ja klaverile ([[Peeter Sink]])
*"Maria hällilaul" häälele ja klaverile (Peeter Sink)
*Meri, ballaad tšellole ja klaverile
*"Meri", ballaad tšellole ja klaverile
*Gospodi, pomilui mne segakoorile
*"Gospodi, pomilui mne" segakoorile
*Ilus mu Jeesus tšellole ja klaverile
*"Ilus mu Jeesus" tšellole ja klaverile
*Jõulusüit tšellole, trianglile, flöödile ja klaverile
*"Jõulusüit" tšellole, trianglile, flöödile ja klaverile
*Kohiseva jõe taga kontsert-variatsioonid viiulile, orelile, trummidele ja segakoorile
*"Kohiseva jõe taga" kontsert-variatsioonid viiulile, orelile, trummidele ja segakoorile
*Armastus laulab jõuluööl häälele ja klaverile ([[Peeter Sink]])
*"Armastus laulab jõuluööl" häälele ja klaverile (Peeter Sink)
*Du kommst und gehst segakoorile ([[Rainer Maria Rilke]])
*"Du kommst und gehst" segakoorile (Rainer Maria Rilke)
*Ei ma mõista palvet teha meeskoorile ([[Juhan Liiv]])
*"Ei ma mõista palvet teha" meeskoorile (Juhan Liiv)
*Otše naš segakoorile
*"Otše naš" segakoorile
*Dies irae meeskoorile, orelile või torupillile, roopillile ja suurele trummile
*"Dies irae" meeskoorile, orelile või torupillile, roopillile ja suurele trummile
*Säravaim täht tšellole ja klaverile
*"Säravaim täht" tšellole ja klaverile


1994
1994
*Gospodi, pomilui soolo-tšellole
*"Gospodi, pomilui" soolo-tšellole
*Jõulusüit soolo-flöödile
*"Jõulusüit" soolo-flöödile
*Meie Isa palve tšellole ja klaverile
*"Meie Isa palve" tšellole ja klaverile


== Välisingid ==
== Välislingid ==
* [http://www.emic.ee/helilooja/kuldarsink Kuldar Singi lehekülg EMICil]
* [http://www.emic.ee/helilooja/kuldarsink Kuldar Singi lehekülg EMICil]
* [http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/sink/elu.htm Kuldar Singi lehekülg Koolielu serveris]
* [http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/sink/elu.htm Kuldar Singi lehekülg Koolielu serveris]



{{JÄRJESTA:Sink, Kuldar}}
{{JÄRJESTA:Sink, Kuldar}}

Redaktsioon: 28. september 2011, kell 12:13

Kuldar Sink (14. september 1942 Tallinn – 29. jaanuar 1995 Kõrve küla, Võru maakond) oli eesti helilooja ja flöödimängija.

Elulugu

Esimesi teoseid käis Kuldar Sink Heliloojate Liidus näitamas kaheteistkümneaastasena. Aastal 1960 lõpetas ta Tallinna Muusikakooli teooria erialal ja 1961 ka flöödi erialal. Ta õppis ka kompositsiooni ning pärast lõpetamist jätkas õpinguid Leningradi konservatooriumis. Oma kompositsiooniõpetajate seas pidas Sink kõige tähtsamaks Veljo Tormist. Leningradis õppis ta kaugõppes, sest töötas ühtaegu ka Estonia teatris flöödimängijana.

Aastal 1965 käis ta koos Arvo Pärdiga Varssavi sügise festivalil.

Noorpõlvest saadik rändas Sink palju. Seitsmeteistkümneaastasena jõudis ta esimest korda Dagestani. Pärast seda käis ta koos Jaan Kaplinskiga Burjaatias, järgnesid Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia. Sink matkas ka Eestis.

Viimased aastad veetis Kuldar Sink oma majas Võrumaal. Ta hukkus selle maja põlengus.

Looming

Loomingulise elu vältel muutus Singi helikeel mitu korda radikaalselt. Esimesel, neoklassitsistlikul perioodil mõjutasid tema loomingut ka Debussy ja Bartók, siit pärineb tema kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile (1960).

Teine periood kulges Uus-Viini koolkonna ja eriti Anton Weberni tähe all. Selle perioodi teoste hulgas on "Monotemaatilised etüüdid" klaverikvintetile (1964), kompositsioonid kahele klaverile (1964-1966), kammerkantaat "Aastaajad" (1965) ja kammersümfoonia nr 2 (1967).

Kolmas periood koosneb aleatoorilistest teostest ja häppeningudest. Nende seas on näiteks, "Muusikaliste sündmuste päevik III" neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile.

Järgnes vaikimise aeg, mil olulisim sündmus oli reis Kesk-Aasiasse. Sellest reisist, mille käigus Kuldar Sink tutvus kasahhi ja kirgiisi rahvamuusikaga, sai alguse uus periood tema loomingus. Selle esimene oopus – sonaaditriloogia "Mäed ning inimesed" klaverile - ongi kirjutatud Kirgiisias Issõk-Kuli järve ääres. Sellele perioodile on omane multikultuurne idioom, idalik lõpmatult kestev aeg ja vaba, improviseeringu sarnane areng. Samasse kuulub ka vokaaltsükkel F. García Lorca sõnadele "Sünni ja surma laulud" (1985).

Viimast perioodi iseloomustab keele klaarimine ja lihtsustumine ning põhimõtteline eklektika. Enamik sellaseid teoseid on kirjutatud liturgilistele tekstidele; nende seas on "Maarjamaa missa", mis kestab rohkem kui kolm tundi.

Perekond

Kuldar Singi isa oli Peeter Sink - EELK Elva koguduse pastor, luuletaja ja kunstnik. Ta ema oli helilooja Marje Sink (neiupõlves Marie Gildemann). Kuldar Singi vend on poliitik Tunne Kelam ja ta poeg on tšellist Theodor Sink.

Teosed

1958

  • Kolm karakterit klaverile
  • Kolm prelüüdi klaverile
  • Motoorne burlesk klaverile

1959

  • Kolm laulu Tagore'i sõnadele häälele ja klaverile
  • Sonaat viiulile ja klaverile nr 1

1960

  • Kolm pala keelpilliorkestrile
  • Viis meditatsiooni klaverile
  • Kontsert keelpillidele (3 pala keelpilliorkestrile)
  • Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile
  • Klaverisonaat
  • Scherzando puhkpillikvintetile
  • Sonatiin viiulile ja klaverile nr 2
  • Viis meditatsioni klaverile

1961

1962

1963

  • Kammersümfoonia nr 1
  • Kontrastid klaverile ja kammerorkestrile
  • Süit kammeransamblile

1964

1965

  • 2 väikest kvartetti keelpillikvartetile
  • Kvintett puhkpillidele
  • Aastaajad, kantaat solistile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Juhan Liiv ja jaapani luuletajad)

1966

  • "Anima absentis" ("Lahkunud hing") segakoorile (Federico García Lorca)
  • Neli kompositsiooni kahele klaverile
  • Studi monotematici (Monotemaatilised etüüdid) klaverikvintetile

1967

1969

  • "Diario degli accidenti musicali" III neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile (Artur Alliksaar)

1972

  • Väikesed keelpillikvartetid

1977

  • Sonaaditriloogia "Mäed ja inimesed" (klaverisonaadid nr 2-4) klaverile

1978

  • Kolm poeemi Rabindranath Tagore'i sõnadele segakoorile

1984

  • Flöötide sümfoonia kolmele flöödile

1985

  • "Sünni ja surma laulud" metsosopranile ja instrumentaalansamblile (Federico García Lorca)
    • "Canción de jinete" ("Ratsaniku laul")
    • "El Grito" ("Karje")
    • "El silencio" ("Vaikus")
    • "Alma ausente" ("Lahkunud hing")
    • "Malagueña"

1989

  • "Kodulaul" häälele, flöödile, kitarrile ja tšellole
  • "Ave Maria" sopranile ja orelile
  • "Ave Maria III" ("Setu Maria") segakoorile

1990

  • "Ave Maria" sopranile ja kitarrile
  • "Cadenza e sans paroles: l’hommage á Pjotr Tschaikowsky", kontsertpala tšellole ja klaverile
  • "Maarjamaa missa" segakoorile
  • "Ave Maria" klaverile
  • "Ave Maria" IV sopranile ja klaverile
  • "Halleluuja" metsosopranile
  • "Stabat mater" metsosopranile ja klaverile
  • Psalm nr 19 "Taevad jutustavad Jumala au" sopranile ja orelile
  • "Stabat mater" metsosopranile ja kitarrile
  • "Ave Maria V" häälele
  • "Dona nobis pacem" segakoorile
  • Psalm nr 23 "Jehoova on mu karjane" segakoorile

1991

  • "Aastaajad" sopranile, flöödile, kitarrile, tšellole ja harfile (Juhan Liiv)
  • "Armu ülistus" segakoorile (Peeter Sink)
  • "Issand, õnnistagu sind" bassile ja meeskoorile
  • Psalm nr 107 "Jumal päästab kitsikusest" segakoorile
  • Psalm nr 62 "Jumal on ainus varjupaik" segakoorile
  • Psalm nr 42 "Igatsus Jumala järele" segakoorile
  • Psalm nr 37 "Õelat ootab kadu" segakoorile
  • "Loobumine" sopranile ja segakoorile
  • "Ole tervitatud!" segakoorile
  • "Ave Maria VII" häälele, flöödile ja harfile
  • "Silencio III" ("Vaikus III") sopranile ja kitarrile (Federico García Lorca)
  • "Tule mu vaiksesse kambri" sopranile ja segakoorile (Peeter Sink)

1992

  • "Meren tiedän" ("Merd tean") tšellole ja klaverile
  • "Teele, teele, kurekesed..." häälele ja kitarrile
  • "Pater noster" sopranile ja kitarrile
  • "Pater noster II" sopranile ja klaverile
  • "Meie Isa palve" baritonile ja meeskoorile
  • "Meie Isa palve II" sopranile ja segakoorile
  • "Meie Isa palve III" segakoorile
  • "Meie isa palve IV" sopranile
  • "Requiem aeternam" meeskoorile
  • "Gloria" segakoorile
  • "Ole tervitatud, Maria II" solistile ja lastekoorile
  • "Agnus Dei" segakoorile
  • "Kaks laulu" Rainer Maria Rilke tekstile segakoorile
  • "Kolm laulu" Juhan Liivi tekstile segakoorile
  • "Neli looduspilti" Juhan Liivi tekstidele metsosopranile, viiulile, kitarrile
  • "Ubi caritas" segakoorile
  • "Kyrie eleison" segakoorile

1993

  • "Maria hällilaul" häälele ja klaverile (Peeter Sink)
  • "Meri", ballaad tšellole ja klaverile
  • "Gospodi, pomilui mne" segakoorile
  • "Ilus mu Jeesus" tšellole ja klaverile
  • "Jõulusüit" tšellole, trianglile, flöödile ja klaverile
  • "Kohiseva jõe taga" kontsert-variatsioonid viiulile, orelile, trummidele ja segakoorile
  • "Armastus laulab jõuluööl" häälele ja klaverile (Peeter Sink)
  • "Du kommst und gehst" segakoorile (Rainer Maria Rilke)
  • "Ei ma mõista palvet teha" meeskoorile (Juhan Liiv)
  • "Otše naš" segakoorile
  • "Dies irae" meeskoorile, orelile või torupillile, roopillile ja suurele trummile
  • "Säravaim täht" tšellole ja klaverile

1994

  • "Gospodi, pomilui" soolo-tšellole
  • "Jõulusüit" soolo-flöödile
  • "Meie Isa palve" tšellole ja klaverile

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuldar_Sink&oldid=2693290"