Betoon: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (robot lisas: jv:Beton |
|||
| 41. rida: | 41. rida: | ||
[[ms:Konkrit]] |
[[ms:Konkrit]] |
||
[[bn:কংক্রিট]] |
[[bn:কংক্রিট]] |
||
[[jv:Beton]] |
|||
[[bs:Beton]] |
[[bs:Beton]] |
||
[[bg:Бетон]] |
[[bg:Бетон]] |
||
Redaktsioon: 28. september 2011, kell 05:05
Betoon (prantsuse keeles béton < ladina keeles bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale. [1]
Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest [1]. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel [1]. Betoon kivistub 28 päevaga kivikõvaks.
Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). [1]
Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi.
Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk.
Tiheduse järgi jaotatakse betoonid järgmiselt:
- raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m³
- normaalbetoon kuivtihedusega 2000–2600 kg/m³
- kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m³. [2]
Teine jaotus, samuti tiheduse põhjal:
- üliraske betoon (üle 2500 kg/m³)
- raskbetoon (1800–2500 kg/m³)
- kergbetoon (500–1800 kg/m³)
- ülikergbetoon (alla 500 kg/m³). [1]
Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõtub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. [1]
Vaata ka
Viited
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Betoon |
- "Bakterid parandavad betooni" ERR Teadus, 3. september 2010