Ameerika-Mehhiko sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P teisaldas lehekülje Ameerika–Mehhiko sõda ümbersuunamisega pealkirja Ameerika-Mehhiko sõda alla
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:
|kaotused2=''ca'' 16 000 sõdurit
|kaotused2=''ca'' 16 000 sõdurit
}}
}}

'''Ameerika–Mehhiko sõda''' oli sõjaline konflikt [[Mehhiko]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vahel aastail [[1846]]–[[1848]]. See järgnes [[Texase annekteerimine|Texase annekteerimisele]] USA poolt [[1845]]. aastal, kuna Mehhiko luges Texast oma territooriumiks, vaatamata [[Texase revolutsioon]]ile [[1836]]. aastal.
'''Ameerika–Mehhiko sõda''' oli sõjaline konflikt [[Mehhiko]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vahel aastail [[1846]]–[[1848]]. See järgnes [[Texase annekteerimine|Texase annekteerimisele]] USA poolt [[1845]]. aastal, kuna Mehhiko luges Texast oma territooriumiks, vaatamata [[Texase revolutsioon]]ile [[1836]]. aastal.


Lisaks Mehhiko ranniku [[blokaad]]ile merel tungisid Ameerika väed Mehhikosse, vallutades [[New Mexico]], [[California]] ning osa praegusest Põhja-Mehhikost. Teine Ameerika armee vallutas Mehhiko pealinna [[Mexico City]], sundides Mehhiko nõustuma oma põhjaalade müügiga USA-le.
Lisaks Mehhiko ranniku [[blokaad]]ile merel tungisid Ameerika väed Mehhikosse, vallutades [[New Mexico]], [[California]] ning osa praegusest Põhja-Mehhikost. Teine Ameerika armee vallutas Mehhiko pealinna [[México]], sundides Mehhiko nõustuma oma põhjaalade müügiga USA-le.


Ühendriikide laienemine [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikule oli [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] juhi, president [[James K. Polk]]i eesmärk. Samas ei toetanud USA-s enda elanikud sõda sugugi üksmeelselt, [[Viigide Partei]] ja [[orjandus]]vastased olid sellele tõsiselt vastu. Samuti kritiseeriti ameeriklaste ränki kaotusi ja kõrgeid sõjakulutusi. Sõja kõige ulatuslikuma tagajärjena oli Mehhiko sunnitud loobuma [[Alta California]]st ja New Mexicost, mille eest USA maksis Mehhikole 18 miljonit dollarit. Vahepeal leiti Californiast kulda, mis tekitas rahvusvahelise mõjuga [[California kullapalavik]]u. Sõja poliitilise järelmõjuna tõusis USA-s ühiskondliku debati fookusse orjandus, mille teemaliste vaidluste ägenemine ähvardas kodusõjaga; [[1850. aasta kompromiss]] pakkus vaid lühikest hingetõmbeaega.
Ühendriikide laienemine [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikule oli [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] juhi, president [[James K. Polk]]i eesmärk. Samas ei toetanud USA-s enda elanikud sõda sugugi üksmeelselt, [[Viigide Partei]] ja [[orjandus]]vastased olid sellele tõsiselt vastu. Samuti kritiseeriti ameeriklaste ränki kaotusi ja kõrgeid sõjakulutusi. Sõja kõige ulatuslikuma tagajärjena oli Mehhiko sunnitud loobuma [[Alta California]]st ja New Mexicost, mille eest USA maksis Mehhikole 18 miljonit dollarit. Vahepeal leiti Californiast kulda, mis tekitas rahvusvahelise mõjuga [[California kullapalavik]]u. Sõja poliitilise järelmõjuna tõusis USA-s ühiskondliku debati fookusse orjandus, mille teemaliste vaidluste ägenemine ähvardas kodusõjaga; [[1850. aasta kompromiss]] pakkus vaid lühikest hingetõmbeaega.

Redaktsioon: 26. september 2011, kell 22:45

Carl Nebeli maal Veracruzi lahingust
Mehhiko-Ameerika sõda
Toimumisaeg 25. aprill 1846 – 2. veebruar 1848
Toimumiskoht Texas, New Mexico, California; Põhja-, Kesk- ja Ida-Mehhiko; Mexico City
Tulemus
Osalised
USA Mehhiko
Väejuhid või liidrid
James K. Polk
Zachary Taylor
Winfield Scott
Stephen W. Kearny
John D. Sloat
Antonio López de Santa Anna
Mariano Arista
Pedro de Ampudia
José María Flores
Jõudude suurus
ca 78 700 sõdurit ca 25 000–40 000 sõdurit
Kaotused
ca 13 283 sõdurit ca 16 000 sõdurit

Ameerika–Mehhiko sõda oli sõjaline konflikt Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide vahel aastail 18461848. See järgnes Texase annekteerimisele USA poolt 1845. aastal, kuna Mehhiko luges Texast oma territooriumiks, vaatamata Texase revolutsioonile 1836. aastal.

Lisaks Mehhiko ranniku blokaadile merel tungisid Ameerika väed Mehhikosse, vallutades New Mexico, California ning osa praegusest Põhja-Mehhikost. Teine Ameerika armee vallutas Mehhiko pealinna México, sundides Mehhiko nõustuma oma põhjaalade müügiga USA-le.

Ühendriikide laienemine Vaikse ookeani rannikule oli Demokraatliku Partei juhi, president James K. Polki eesmärk. Samas ei toetanud USA-s enda elanikud sõda sugugi üksmeelselt, Viigide Partei ja orjandusvastased olid sellele tõsiselt vastu. Samuti kritiseeriti ameeriklaste ränki kaotusi ja kõrgeid sõjakulutusi. Sõja kõige ulatuslikuma tagajärjena oli Mehhiko sunnitud loobuma Alta Californiast ja New Mexicost, mille eest USA maksis Mehhikole 18 miljonit dollarit. Vahepeal leiti Californiast kulda, mis tekitas rahvusvahelise mõjuga California kullapalaviku. Sõja poliitilise järelmõjuna tõusis USA-s ühiskondliku debati fookusse orjandus, mille teemaliste vaidluste ägenemine ähvardas kodusõjaga; 1850. aasta kompromiss pakkus vaid lühikest hingetõmbeaega.

USA-s nimetatakse sõda vahel Mehhiko sõjaks (Mexican War) või USA-Mehhiko sõjaks (U.S.–Mexican War). Mehhikos kasutatakse selle kohta termineid (primera) intervención estadounidense en México ("Ühendriikide (esimene) sissetung Mehhikosse"), invasión estadounidense de México ("Ühendriikide kallaletung Mehhikole") ja guerra del 47 ("'47. aasta sõda").

Vaata ka

Mall:Link FA