Tabelinus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P loodetavasti pole autorikaitse ühing üle pingutand ja kroonikat võib vabalt tsiteerida :D |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Tabelinus esineb vaid [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, kus teda on mainitud kolmel korral. Tema nime pole võimalik täpselt rekonstrueerida, sest ladinakeelse sufiksi -us äravõtmisel jääb järgi tüvi ''Tabelin'', mille järel võis aga olla veel mõni täht, näiteks [[e]]. Seetõttu kasutatakse tavaliselt nimekuju Tabelinus. |
Tabelinus esineb vaid [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, kus teda on mainitud kolmel korral. Tema nime pole võimalik täpselt rekonstrueerida, sest ladinakeelse sufiksi -us äravõtmisel jääb järgi tüvi ''Tabelin'', mille järel võis aga olla veel mõni täht, näiteks [[e]]. Seetõttu kasutatakse tavaliselt nimekuju Tabelinus. |
||
Tabelinus valitses [[Läti Henrik]]u järgi Pudiviru kihelkonnas, kuid sellist pole hilisemast ajast enam teada. |
Tabelinus valitses [[Läti Henrik]]u järgi Pudiviru (''Pudyviru'') kihelkonnas, kuid sellist pole hilisemast ajast enam teada. Siin võis olla tegu Lemmu muinaskihelkonna pooliseseseisva lõunaosaga. Kroonikast tekib mulje, et Tabelinus oli üks Virumaa vanemaid, kelle tähtsust on L. Hendrik erapoolikult rõhutanud, näitamaks riialasi paremana taanlastest nendevahelises konfliktis. Kas Tabelinust saab pidada tähtsaks Virumaa vanemaks kui, krooniku väitel oli tema alluvuses 14 küla: "...''ristiti nad kõik neljateistkümnest külast koos Tabeliniga, nende vanemaga''" , selle kohta on meie ajaloolastel erinevad seisukohad. Akadeemilisem seisukoht on siiski, et tegemist oli vähetähtsa vanemaga, kes end ainsana Virumaa vanematest riialastele allutas, ja kes nimetati ära näitamaks riialaste ja taanlaste konflikti. |
||
Tabelinus äratab huvi |
Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta sakslaste sissetungi ajal Virumaale (aastal [[1219]]) juba ristitud. Seda olevat teinud [[Ojamaa]]l saksa preestrid (Henrikul ''meie omad''), kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Samuti võis olla Tabelinusel isiklik kontakt kroonikakirjutajaga. Piiskop Albert saatis Soomest pärit Petrus Kaikewalde ja Henricus Lettorum minister de Ymera ehk Läti Hendriku Eestimaale. "''Ja neid võtsid vastu virulased esimesest kihelkonnast, mida kutsutakse Pudyviru...koos Tabeliniga, nende vanemaga, kelle taanlased poosid hiljem üles, sellepärast et ta oli võtnud riialaste ristimise ja andnud oma poja sõjateenistuse vendadele pantvangiks''." Teised virulased keeldusid aga riialasi vastu võtmast ja kutsusid taanlased end ristima. |
||
Tabelinust on ilukirjanduslikult kujutanud [[Ain Kalmus]] oma romaanitriloogias ''Jumalad lahkuvad maalt'', ''Toone tuuled üle maa'' ja ''Koju enne õhtut''. [[Endel Nirk]] on kirjutanud dramaatilise lugulaulu viies jaos "Tabelinus" (Tallinn 1990, Loomingu Raamatukogu nr 47). |
Tabelinust on ilukirjanduslikult kujutanud [[Ain Kalmus]] oma romaanitriloogias ''Jumalad lahkuvad maalt'', ''Toone tuuled üle maa'' ja ''Koju enne õhtut''. [[Endel Nirk]] on kirjutanud dramaatilise lugulaulu viies jaos "Tabelinus" (Tallinn 1990, Loomingu Raamatukogu nr 47). |
||
Redaktsioon: 26. september 2011, kell 12:24
Tabelinus (ka Tabellinus, Thabelinus, Tabelin või Tabeline; surnud umbes 1221) oli Virumaa Pudiviru kihelkonna vanem 13. sajandi alguses.
Tabelinus esineb vaid Henriku Liivimaa kroonikas, kus teda on mainitud kolmel korral. Tema nime pole võimalik täpselt rekonstrueerida, sest ladinakeelse sufiksi -us äravõtmisel jääb järgi tüvi Tabelin, mille järel võis aga olla veel mõni täht, näiteks e. Seetõttu kasutatakse tavaliselt nimekuju Tabelinus.
Tabelinus valitses Läti Henriku järgi Pudiviru (Pudyviru) kihelkonnas, kuid sellist pole hilisemast ajast enam teada. Siin võis olla tegu Lemmu muinaskihelkonna pooliseseseisva lõunaosaga. Kroonikast tekib mulje, et Tabelinus oli üks Virumaa vanemaid, kelle tähtsust on L. Hendrik erapoolikult rõhutanud, näitamaks riialasi paremana taanlastest nendevahelises konfliktis. Kas Tabelinust saab pidada tähtsaks Virumaa vanemaks kui, krooniku väitel oli tema alluvuses 14 küla: "...ristiti nad kõik neljateistkümnest külast koos Tabeliniga, nende vanemaga" , selle kohta on meie ajaloolastel erinevad seisukohad. Akadeemilisem seisukoht on siiski, et tegemist oli vähetähtsa vanemaga, kes end ainsana Virumaa vanematest riialastele allutas, ja kes nimetati ära näitamaks riialaste ja taanlaste konflikti.
Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta sakslaste sissetungi ajal Virumaale (aastal 1219) juba ristitud. Seda olevat teinud Ojamaal saksa preestrid (Henrikul meie omad), kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Samuti võis olla Tabelinusel isiklik kontakt kroonikakirjutajaga. Piiskop Albert saatis Soomest pärit Petrus Kaikewalde ja Henricus Lettorum minister de Ymera ehk Läti Hendriku Eestimaale. "Ja neid võtsid vastu virulased esimesest kihelkonnast, mida kutsutakse Pudyviru...koos Tabeliniga, nende vanemaga, kelle taanlased poosid hiljem üles, sellepärast et ta oli võtnud riialaste ristimise ja andnud oma poja sõjateenistuse vendadele pantvangiks." Teised virulased keeldusid aga riialasi vastu võtmast ja kutsusid taanlased end ristima.
Tabelinust on ilukirjanduslikult kujutanud Ain Kalmus oma romaanitriloogias Jumalad lahkuvad maalt, Toone tuuled üle maa ja Koju enne õhtut. Endel Nirk on kirjutanud dramaatilise lugulaulu viies jaos "Tabelinus" (Tallinn 1990, Loomingu Raamatukogu nr 47).