38. Kaitsepataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Vabatahtlik kaitsepataljon värvati [[Väegrupp Nord|väegruppi "Nord"]] tagalaülemjuhataja [[Franz von Roques]]'i ja ''Russland-Nord'' kõrgema [[SS]]i ja politseijuhi korraldusel.
Vabatahtlik kaitsepataljon värvati [[Väegrupp Nord|väegruppi "Nord"]] tagalaülemjuhataja [[Franz von Roques]]'i ja ''Russland-Nord'' kõrgema [[SS]]i ja politseijuhi korraldusel.


==Juhtkond ja koosseis==
Pataljoniülemad:
Pataljoniülemad:
*[[kolonelleitnant]] [[Johannes Raudmäe]]
*[[kolonelleitnant]] [[Johannes Raudmäe]]
10. rida: 11. rida:
*major [[Julius Ellandi]]
*major [[Julius Ellandi]]


Kompaniiülemad:
Pataljon allus algul 285. Julgestusdiviisile alates juulist 1944 selleks moodustatud [[2. Eesti Politseirügemendile]] koos 37. ja [[40. Eesti Politeipataljon]]iga.
*2. kompanii ülem [[Voldemar Madisso]]

==Teenistus==
Pataljon allus algul [[285. Julgestusdiviis]]ile alates juulist 1944 selleks moodustatud [[2. Eesti Politseirügement|2. Eesti Politseirügemendile]] koos [[37. Eesti Politseipataljon|37.]] ja [[40. Eesti Politseipataljon]]iga.


Pataljoni kasutati [[Venemaa]]l -[[Luuga]], [[Pihkva]] ja [[Oudova]] ümbruses [[Lennuväli|lennuväljade]] ja teiste sõjaliste objektide valveks. Pataljoni kasutati ka rindetegevuses [[Pljussa]]– [[Krasnaja Strugi]] joonel.
Pataljoni kasutati [[Venemaa]]l -[[Luuga]], [[Pihkva]] ja [[Oudova]] ümbruses [[Lennuväli|lennuväljade]] ja teiste sõjaliste objektide valveks. Pataljoni kasutati ka rindetegevuses [[Pljussa]]– [[Krasnaja Strugi]] joonel.


1943 aasta detsembris muudeti pataljoni nimi '''38. Eesti Politseipataljoniks''' (''Estnische Polizei Bataillon 38'') ja pataljonis kehtinud ''[[Wehrmacht]]''i auastmed asendati saksa [[Politsei auastmed|politsei auastmetega]].
1943 aasta detsembris muudeti pataljoni nimi '''38. Eesti Politseipataljoniks''' (''Estnische Polizei Bataillon 38'') ja pataljonis kehtinud ''[[Wehrmacht]]''i auastmed asendati [[Saksa Korrapolitsei| Saksa korrapolitsei auastmetega]].


28. veebruaril 1944 oli pataljoni nimekirjas 236 meest.
28. veebruaril 1944 oli pataljoni nimekirjas 236 meest.


Pataljon toodi 1944 aasta juuli alul toodi Võrumaale rindepuhkusele. peale mida liidedeti 2. Eesti politseirügemendiga mille koosseisus võttis osa [[Operatsioon Düneburg|Düneburi operatsioonist]]
Pataljon toodi 1944. aasta juuli alguses toodi Võrumaale rindepuhkusele, peale mida liidedeti 2. Eesti politseirügemendiga mille koosseisus võttis osa [[Operatsioon Düneburg|Düneburi operatsioonist]]


Peale taandumist [[Läti]]sse 1944. aastal toodi pataljon tagasi Eestisse Tartu rindele.
Peale taandumist [[Läti]]sse 1944. aastal toodi pataljon tagasi Eestisse Tartu rindele.


Augusti 1944 lõpus likvideeriti 37. ja 38. Eesti Politseipataljoni osavõtul koos ''Wehrmacht''i 87. Jalaväediviisi ja soomepoistega [[Punaarmee]] [[Kärevere lahing|Kärevere sillapea]].
Augusti 1944 lõpus likvideeriti 37. ja 38. Eesti Politseipataljoni osavõtul koos ''Wehrmacht''i [[87. Jalaväediviis]]i ja [[soomepoisid|soomepoistest moodustatud]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi III pataljoniga]] [[Punaarmee]] [[Kärevere lahing|Kärevere sillapea]].


Septembris taandus pataljon Saksamaale, kus sinna jõudnud eesti üksused liideti [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti SS-diviis]]iga ning oktoobris 1944 pataljon likvideeriti.
Septembris taandus pataljon Saksamaale, kus sinna jõudnud eesti üksused liideti [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti SS-diviis]]iga ning oktoobris 1944 pataljon likvideeriti.

Redaktsioon: 23. september 2011, kell 10:38

38. Kaitse Vahipataljon "Fellin" (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 38 Fellin) formeeriti vabatahtlikest alates septembris 1941 Viljandis. Pataljoni suuruseks oli 4 kompaniid ja 700 meest. Pataljon formeeriti Wehrmachti Viljandis asuva Saksa 285. julgestusdiviisi jaoks.

Vabatahtlik kaitsepataljon värvati väegruppi "Nord" tagalaülemjuhataja Franz von Roques'i ja Russland-Nord kõrgema SSi ja politseijuhi korraldusel.

Juhtkond ja koosseis

Pataljoniülemad:

Kompaniiülemad:

Teenistus

Pataljon allus algul 285. Julgestusdiviisile alates juulist 1944 selleks moodustatud 2. Eesti Politseirügemendile koos 37. ja 40. Eesti Politseipataljoniga.

Pataljoni kasutati Venemaal -Luuga, Pihkva ja Oudova ümbruses lennuväljade ja teiste sõjaliste objektide valveks. Pataljoni kasutati ka rindetegevuses PljussaKrasnaja Strugi joonel.

1943 aasta detsembris muudeti pataljoni nimi 38. Eesti Politseipataljoniks (Estnische Polizei Bataillon 38) ja pataljonis kehtinud Wehrmachti auastmed asendati Saksa korrapolitsei auastmetega.

28. veebruaril 1944 oli pataljoni nimekirjas 236 meest.

Pataljon toodi 1944. aasta juuli alguses toodi Võrumaale rindepuhkusele, peale mida liidedeti 2. Eesti politseirügemendiga mille koosseisus võttis osa Düneburi operatsioonist

Peale taandumist Lätisse 1944. aastal toodi pataljon tagasi Eestisse Tartu rindele.

Augusti 1944 lõpus likvideeriti 37. ja 38. Eesti Politseipataljoni osavõtul koos Wehrmachti 87. Jalaväediviisi ja soomepoistest moodustatud 46. Relva-SS Grenaderirügemendi III pataljoniga Punaarmee Kärevere sillapea.

Septembris taandus pataljon Saksamaale, kus sinna jõudnud eesti üksused liideti 20. Eesti SS-diviisiga ning oktoobris 1944 pataljon likvideeriti.

Vaata ka