Cyrillus Kreek: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. september 2011, kell 11:01

Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog.

Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.

Elulugu

Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.

Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.

Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 1912–1916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised musitseerimised, teineteise mõistmine ja abistamine. Läbikäimine Südaga kestis õpingukaaslase varajase surmani.

Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914 kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.

Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921–1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides.

Looming

Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4–8-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile.

Koorimuusika

Rahvamuusikal põhinevad teosed

Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt".

Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest.
Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada.
- "Requiem c-moll" – Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga.
- Taaveti laulud – Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka.
Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas"
Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel".

Originaallooming

Üle 600 vaimuliku laulu
Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu".
"Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile

Instrumentaalteosed

"Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile
"Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile
"Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile
"Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile

Välislingid

Biograafia ja helilooming leheküljel Eesti Muusika Infokeskus

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Cyrillus Kreek''' (sünninimega '''Karl Ustav Kreek'''; [[3. detsember]] [[1889]] [[Võnnu (Ridala)]] - [[26. märts]] [[1962]] [[Haapsalu]]) oli eesti [[helilooja]], [[dirigent]] ja [[muusikapedagoog]].
+'''Cyrillus Kreek''' (sünninimega '''Karl Ustav Kreek'''; [[3. detsember]] [[1889]] [[Võnnu (Ridala)]] – [[26. märts]] [[1962]] [[Haapsalu]]) oli eesti [[helilooja]], [[dirigent]] ja [[muusikapedagoog]].
 Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.
@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 ==Elulugu==
-Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus [[Lääne maakond|Läänemaal]]. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha [[Vormsi]]le, kus pere elas lühemat aega. Seal [[salvimine|salviti]] terve pere [[õigeusk|õigeusku]]. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
+Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus [[Lääne maakond|Läänemaal]]. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha [[Vormsi]]le, kus pere elas lühemat aega. Seal [[salvimine|salviti]] terve pere [[õigeusk|õigeusku]]. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
+[[Pilt:Väike-Viigi 10.IMG 0982.jpg|Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 1939–1962]]
 Ema kolis lastega [[Haapsalu|Haapsallu]], et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss [[harmoonium]]il, [[klaver]]il, [[orel]]il. Tal lubati harjutada kohaliku [[karskusselts]]i klaveril ning [[Haapsalu Jaani kirik|Jaani]] ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus [[puhkpill]]imängust, mängis kooli [[pasunakoor]]is ja linna [[tuletõrjeorkester|tuletõrjeorkestris]]. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud [[tromboon]]i, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.
@@ 11. rida: / 13. rida: @@
 [[Peterburi konservatoorium]]i trombooniklassis alustas 1908, jätkas 1912–1916 [[kompositsiooni eriala|kompositsiooni]] ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek [[Peeter Süda]]ga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised musitseerimised, teineteise mõistmine ja abistamine. Läbikäimine Südaga kestis õpingukaaslase varajase surmani.
-Peterburis suurenes ka huvi [[eesti rahvamuusika]] vastu. Kreek oli aktiivne [[rahvaviis]]ide koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i korraldatud ja [[Oskar Kallas]]e juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise [[fonograaf]]iga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 [[eestlased|eestlaste]] ja [[eestirootslased|eestirootslaste]] [[vaimulik rahvaviis|vaimulikku rahvaviisi]]. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]is [[Tallinn]]as.
+Peterburis suurenes ka huvi [[eesti rahvamuusika]] vastu. Kreek oli aktiivne [[rahvaviis]]ide koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i korraldatud ja [[Oskar Kallas]]e juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914 kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise [[fonograaf]]iga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 [[eestlased|eestlaste]] ja [[eestirootslased|eestirootslaste]] [[vaimulik rahvaviis|vaimulikku rahvaviisi]]. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]is [[Tallinn]]as.
-Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] ning aastail 1921-1932 [[Läänemaa Õpetajate Seminar]]is Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides.
+Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] ning aastail 1921–1932 [[Läänemaa Õpetajate Seminar]]is Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides.
 ==Looming==