Muudatused

Jump to navigation Jump to search
+ pilt
'''Cyrillus Kreek''' (sünninimega '''Karl Ustav Kreek'''; [[3. detsember]] [[1889]] [[Võnnu (Ridala)]] - [[26. märts]] [[1962]] [[Haapsalu]]) oli eesti [[helilooja]], [[dirigent]] ja [[muusikapedagoog]].
 
Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.
==Elulugu==
 
Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus [[Lääne maakond|Läänemaal]]. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha [[Vormsi]]le, kus pere elas lühemat aega. Seal [[salvimine|salviti]] terve pere [[õigeusk|õigeusku]]. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
 
[[Pilt:Väike-Viigi 10.IMG 0982.jpg|Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 1939–1962]]
 
Ema kolis lastega [[Haapsalu|Haapsallu]], et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss [[harmoonium]]il, [[klaver]]il, [[orel]]il. Tal lubati harjutada kohaliku [[karskusselts]]i klaveril ning [[Haapsalu Jaani kirik|Jaani]] ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus [[puhkpill]]imängust, mängis kooli [[pasunakoor]]is ja linna [[tuletõrjeorkester|tuletõrjeorkestris]]. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud [[tromboon]]i, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.
[[Peterburi konservatoorium]]i trombooniklassis alustas 1908, jätkas 1912–1916 [[kompositsiooni eriala|kompositsiooni]] ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek [[Peeter Süda]]ga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised musitseerimised, teineteise mõistmine ja abistamine. Läbikäimine Südaga kestis õpingukaaslase varajase surmani.
 
Peterburis suurenes ka huvi [[eesti rahvamuusika]] vastu. Kreek oli aktiivne [[rahvaviis]]ide koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i korraldatud ja [[Oskar Kallas]]e juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise [[fonograaf]]iga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 [[eestlased|eestlaste]] ja [[eestirootslased|eestirootslaste]] [[vaimulik rahvaviis|vaimulikku rahvaviisi]]. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]is [[Tallinn]]as.
 
Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] ning aastail 1921-19321921–1932 [[Läänemaa Õpetajate Seminar]]is Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides.
 
==Looming==
82 017

muudatust

Navigeerimismenüü