Tšetšeeni Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: jv:Chechnya
EmausBot (arutelu | kaastöö)
109. rida: 109. rida:
[[eo:Ĉeĉenio]]
[[eo:Ĉeĉenio]]
[[eu:Txetxenia]]
[[eu:Txetxenia]]
[[fa:چچنستان]]
[[fa:چچن]]
[[fo:Kekenia]]
[[fo:Kekenia]]
[[fr:Tchétchénie]]
[[fr:Tchétchénie]]
124. rida: 124. rida:
[[he:צ'צ'ניה]]
[[he:צ'צ'ניה]]
[[pam:Chechnya]]
[[pam:Chechnya]]
[[kv:Чечен республика]]
[[kv:Нохчийчо республика]]
[[ku:Çeçenistan]]
[[ku:Çeçenistan]]
[[la:Tsetsenia]]
[[la:Tsetsenia]]

Redaktsioon: 16. september 2011, kell 06:37

Tšetšeeni Vabariik

vene Чеченская Республика
(Tšetšenskaja Respublika)
tšetšeeni Нохчийн Республика


Pindala: 15 700 km²
Elanikke: 1 275 219[1] (2011)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Pealinn: Groznõi
Tšetšeenia Lõuna föderaalringkonnas

Tšetšeeni Vabariik (Tšetšeenia; vene Чечня, tšetšeeni Noxçiyçö) on Venemaa autonoomne vabariik Põhja-Kaukaasia mägialadel ja neist põhja jäävatel Tereki-äärsetel tasandikel Venemaal lõunaosas.

Tšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas. Piirneb Inguši Vabariigiga (läänes) Dagestani Vabariigiga (idas), Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga ja Stavropoli kraiga (mõlemad loodes) ning välisriikidest Gruusiaga (lõunas).

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

Rahvastik

Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle vainahide rahvuse moodustavad tšetšeenid ja inguššid; tšetšeenid jagunevad omakohda elupiirkondade järgi - mägilasteks (lameerid) ja tasandikuelanikeks (noktšid); need hõimugrupid jaguneva omakorda veelgi hõimukonföderatsioonideks ja sugulushõimudeks (taipideks) ja nende harudeks.

 Pikemalt artiklis tšetšeenid
 Pikemalt artiklis inguššid

Ajalugu

Riikluse areng Nõukogude Liidu koosseisus:

Juulis 1991 deklareeriti, et Tšetšeeni Vabariik ei kuulu Vene NFSV ega Nõukogude Liidu koosseisu. Tekkis Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.

3. juunil 1994 keeldusid Džohhar Dudajevi vastased taipid (endised kolhoosiesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. Doku Zavgajevi riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Pole õige nimetada Moskva-meelseid väeüksusi 1994–1996 eksisteerinud riigiks: neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeeni ja siis Vene lippu.

1996. aastal Venemaa ja Tšetšeenia vahel Hassavjurti lepingu sõlmimise järel lagunes ühise vaenlase vastu sõlmitud Aslan Mashadovi ja Šamil Bassajevi sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada - Gudermesist pärit vennad Jamadajevid (Ruslan Jamadajev ja Sulim Jamadajev) toetasid Mashadovit ja araabia päritolu tšetšeeni sõjast osavõtnud islamivõitleja Ibn al-Khaţţāb toetas Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid ainuvõimutaolejad enda ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajatega: Mashadov, kui sufismipooldaja ja Bassajev, kui salafismipooldajana.

Mashadovi ja teda toetava Tšetšeenia mufti Ramzan Kadõrov poolt järgitav sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga panislamismi ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse džihaadi levitamist.

Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt 1999. aastal alustatud sissetungile Venemaa koosseisu kuuluvasse Dagestan, järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeeni suhtelise iseseisvus ning kõrvaldati võimult Groznõis Aslan Mashadov.

Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist Ramzan Kadõrov ja vennad Jamadajevid (Ruslan Jamadajev ja Sulim Jamadajev), kes asusid toetama liitu Venemaaga ning Venemaa tunnistas Kadõrovit Tšetšeenia valitsejana vastutasuks, viimase poolt Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa vastase tegevuse piiramise eest.

Piirkonna juhid

Vaata ka

Viited

Välislingid