Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KungFuDuck (arutelu | kaastöö) P Tühistati muudatus 2671411, mille tegi 195.13.151.110 (arutelu) |
Kustutatud kogu lehekülje sisu |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{| class="infobox" width="400" |
|||
|- align="center" |
|||
| [[Pilt:Al3+.svg|Alumiiniumioon]] [[Pilt:K+.svg|Kaaliumioon]] [[Pilt:2.svg|2]][[Pilt:Sulfat-Ion2.svg|Sulfaatioon]][[Pilt:BlackDot.svg|5px]] [[Pilt:1.svg]][[Pilt:2.svg]] [[Pilt:H2O molecular formula.svg|45px|Vesi]] |
|||
|- align="center" |
|||
| Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi [[keemiline valem]] |
|||
|} |
|||
'''Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat''' ehk '''kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat''' ehk '''alumiiniumkaaliummaarjas''' (aktsepteeritud lühendnimetus '''alumiiniumkaaliumsulfaat'''; [[triviaalnimetus]]ed '''maarjajää''', [[mineraal]]ina '''maarjas''', varem ''alaun'', [[keemiline valem]] |
|||
AlK(SO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>·12H<sub>2</sub>O, ka K<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>·Al<sub>2</sub>(SO<sub>4</sub>)<sub>3</sub>·24H<sub>2</sub>O) on [[alumiiniumkaaliumsulfaat|alumiiniumkaaliumsulfaadi]] [[kristallhüdraat]]. |
|||
==Füüsikalised omadused== |
|||
[[Pilt:Síran hlinito-draselný.PNG|pisi|]] |
|||
Maarjajää on valge kristalliline [[pulber]]. |
|||
Ta moodustab ka suuri läbipaistvaid värvituid, enamasti oktaeedrilisi [[kristall]]e. Kristallid võivad olla ka kuubilised, nagu varem puhtuse tõttu hinnatud [[Rooma maarjas]]el. (Kuubiliste kristallide saamiseks lisatakse kuumale kontsentreeritud vesilahusele [[kaaliumkarbonaat]]i, [[kaltsiumkarbonaat]]i või [[ammoniaak]]i, kuni tekib püsiv sade, ning lastakse alles siis jahtuda; nii saadud maarjakristalle nimetatakse neutraalseks või nüriks maarjaks ja need kujutavad endast aluselisi soolasid.) |
|||
Kristalle kasvatatakse kuumast küllastunud vesilahusest. |
|||
Kui kristall pikemat aega õhu käes seisab, moodustub selle pinnale õhuke valge läbipaistmatu murenenud aine kile. |
|||
[[Sulamistemperatuur]] umbes 92 või 93°C, 200°C juures laguneb. Kuumutamisel sulandub maarjas algul oma kristallisatsioonivees, lõpuks jääb järele lõtv valge läbipaistmatu mass ([[põletatud maarjas]], ''alumen ustum''). |
|||
[[Tihedus]] on 1,76 g/cm<sup>3</sup>, [[erikaal]] Koppi järgi 1,924. |
|||
[[Kristallisatsioonivesi|Kristallisatsioonivee]] sisaldus on umbes 45%. |
|||
[[Lahustumine|Lahustub]] [[vesi|vees]] väga hästi, [[etanool]]is ei lahustu. [[Lahustuvus]] külmas vees on väga väike, kuuma vees väga suur. See on 20°C juures 120 g/l, 80°C juures umbes 2 kg/l. Vesilahus on [[happeline reaktsioon|happelise reaktsiooniga]]. |
|||
On peaaegu lõhnatu, kirbe-magusa maitsega. |
|||
Molekulmass on 474,205 [[aatommassiühik|amü]], molaarmass 474,39 g/mol. |
|||
==Ettevaatusabinõud== |
|||
Tuleb vältida maarjajää tolmu sissehingamist ning aine sattumist nahale ja silma. Suurtes kogustes sööduna võib mõjuda kahjulikult. |
|||
==Saamine== |
|||
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises [[väävelhape|väävelhappe]]lahuses. Eraldub [[ränihape]] ning moodustub [[alumiiniumsulfaat]]. Lahust lahjendatakse veega ning eemaldatakse lahustumatu ränihape. Lisatakse [[kaaliumsulfaat]]i või ka [[kaaliumkloriid]]i. Eraldub valge pulbrina "maarjajahu", mis puhastatakse ümberkristalliseerimise teel kuumast veest välja ja muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka [[boksiit]] ja [[krüoliit]]. |
|||
==Kasutamine== |
|||
Maarjajääd kasutatakse vee puhastamiseks, kanga tulekindluse suurendamiseks, mõningate [[antiperspirant]]ide koostises. |
|||
Varem kasutati seda laialdaselt naha parkimiseks ning lõnga värvimisel värvi säravamaks muutmiseks. Nüüd on selle asemel kasutusel [[alumiiniumsulfaat]]. |
|||
[[Rahvameditsiin]]is kasutatakse maarjajääd väikeste [[verejooks]]ude peatamiseks. Varem on maarjajääst pulka tarvitatud habemeajamisel tehtud väikeste sisselõigete verejooksude korral, kuna ta peatab verejooksu väga kiiresti. |
|||
[[Toiduainetööstus]]es kasutatakse maarjajääd tähisega '''E 522''' [[happesuse regulaator]]i ja [[stabilisaator]]ina. |
|||
==Vaata ka== |
|||
*[[Maarjad]] |
|||
== Välislingid == |
|||
* [http://webmineral.com/data/Alum-%28K%29.shtml Alum-(K) Mineral Data] (''inglise keeles'') |
|||
[[Kategooria:Hüdraadid]] |
|||
[[Kategooria:Sulfaadid]] |
|||
[[de:Aluminiumkaliumsulfat-Dodecahydrat]] |
|||
[[en:Potassium alum]] |
|||
[[fr:Alun]] |
|||
[[sv:Alun]] |
|||
[[zh:鉀鋁礬]] |