Eesti Keskerakonna Noortekogu: erinevus redaktsioonide vahel
Danielsepp (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Danielsepp (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 47. rida: | 47. rida: | ||
Poliitikas, nii nagu eluski, tuleb toetuda kindlatele põhimõtetele. Teisiti kui enesele kindlaks jäädes ei saavuta teiste austust ja lugupidamist. Kui võitlus käib Sinu võimaluste eest kutse- või kõrghariduse omandamisel, esimese kodu soetamisel, igapäevaelu korraldamisel, siis need on seisukohad, millest Keskerakonna Noortekogu mingi hinna eest ei tagane. |
Poliitikas, nii nagu eluski, tuleb toetuda kindlatele põhimõtetele. Teisiti kui enesele kindlaks jäädes ei saavuta teiste austust ja lugupidamist. Kui võitlus käib Sinu võimaluste eest kutse- või kõrghariduse omandamisel, esimese kodu soetamisel, igapäevaelu korraldamisel, siis need on seisukohad, millest Keskerakonna Noortekogu mingi hinna eest ei tagane. |
||
'''Haridus vajab lisaraha''' |
|||
Õppimine kestab kogu elu. Elukooli haridust ei asenda miski, kuid samamoodi ei asenda miski riiklikku kooliharidust. Seepärast peab see olema nii kvaliteetne kui võimalik. Praegu suunab riik haridusse 5.6 protsenti riiklikust koguproduktist. Meie taotleme, et hariduskulutuste tase oleks vähemalt 8 protsenti, nii nagu see on Põhjamaades. See tagaks õpetajale suuremad sissetulekud, vahend koolide remondiks ning tõstaks Eesti hariduse konkurentsivõimet maailma tööturul. |
Õppimine kestab kogu elu. Elukooli haridust ei asenda miski, kuid samamoodi ei asenda miski riiklikku kooliharidust. Seepärast peab see olema nii kvaliteetne kui võimalik. Praegu suunab riik haridusse 5.6 protsenti riiklikust koguproduktist. Meie taotleme, et hariduskulutuste tase oleks vähemalt 8 protsenti, nii nagu see on Põhjamaades. See tagaks õpetajale suuremad sissetulekud, vahend koolide remondiks ning tõstaks Eesti hariduse konkurentsivõimet maailma tööturul. |
||
'''Kättesaadav kõrgharidus''' |
|||
Mida aasta edasi, seda vähemaks jääb tasuta kohti Eesti kõrgkoolides. Täna maksavad oma õpingute eest juba rohkem kui pooled üliõpilased. Keskerakonna Noortekogu leiab, et vähemalt 50% õppekohtade eest peab tasuma riik. |
Mida aasta edasi, seda vähemaks jääb tasuta kohti Eesti kõrgkoolides. Täna maksavad oma õpingute eest juba rohkem kui pooled üliõpilased. Keskerakonna Noortekogu leiab, et vähemalt 50% õppekohtade eest peab tasuma riik. |
||
'''Kvaliteetne kõrgharidus''' |
|||
Kutsekoolis õppiv noor pole millegi poolest halvem kõrgkoolis õppivast noorest. Ka riik peab sellest aru saama. Kutsehariduse arendamisele pööratakse Eestis liiga vähe tähelepanu. Riik peab kohtlema noori võrdselt ning eraldama rohkem raha kutsekoolidele. |
Kutsekoolis õppiv noor pole millegi poolest halvem kõrgkoolis õppivast noorest. Ka riik peab sellest aru saama. Kutsehariduse arendamisele pööratakse Eestis liiga vähe tähelepanu. Riik peab kohtlema noori võrdselt ning eraldama rohkem raha kutsekoolidele. |
||
'''Toetused noortele''' |
|||
Majanduslik olukord ei tohi olla põhjuseks haridustee poolelijätmisel. Et õppivad noored saaksid pühenduda õppimisele ning ei peaks kooli kõrvalt tööl käima, tuleb neid toetada. Samuti tuleb valitsusel aidata noori peresid oma esimese kodu rajamisel. |
Majanduslik olukord ei tohi olla põhjuseks haridustee poolelijätmisel. Et õppivad noored saaksid pühenduda õppimisele ning ei peaks kooli kõrvalt tööl käima, tuleb neid toetada. Samuti tuleb valitsusel aidata noori peresid oma esimese kodu rajamisel. |
||
==ENKA== |
|||
EKNA on Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (asutatud 12.aprillil 2003.a.), mis koondab üle 300 üliõpilasest kesknoore, et seista üheskoos tudengite huvide eest. |
|||
Tegemist on poliitilise ühendusega, kellel on märksa kergem leida kontakte poliitikutega ning toetust erinevatele tudengialgatustele. |
|||
[[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]] |
[[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]] |
||
Redaktsioon: 14. september 2011, kell 11:09
| Logo | Fail:Kesknoored 2011.jpg |
| Kontor | Tallinn, Eesti |
| Asutatud | 9. aprill 1994 |
| Liikmeid | 5503 |
| Esimees | Jaanus Riibe |
| Aseesimehed | Vladimir Svet
Kätlin Joala |
| Juhatus | Raigis Urban
Julianna Jurtšenko Sven Pitkve Maaris Laine Alina Tubli Anastassija Matina Tatjana Kareva Urmo Saareoja |
Keskerakonna Noortekogu on Baltimaade suurim noorteorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 5500 noort, mis ühendab endas tsentristliku sotsiaal-liberaalse maailmavaate ja humanistlike tegevuspõhimõtetega kuni 30-aastasi noori. Seitsmeteistkümne tegevusaasta jooksul on Noortekogul olnud 15 esimeest, kellest igaüks on jätnud oma jälje.
Ajalugu
Keskerakond sündis 1991. aastal ning juba kolm aastat hiljem, 9. aprillil 1994, asutati erakonna Noortekogu „Recte“ (ladina keeles `otse, sirgelt`). Asutajaliikmetel oli veel värskelt meeles, millise otsustuskindlusega oldi hiljutistel öölaulupidudel ühiselt kogu rahva huvide eest väljas ja paljude noorte probleemide riigi poolt lahendamata jätmine ärritas noorsugu. Tänasel päeval nimetame end pikemalt keerutamata Keskerakonna Noortekoguks.
Prioriteedid
Poliitikas, nii nagu eluski, tuleb toetuda kindlatele põhimõtetele. Teisiti kui enesele kindlaks jäädes ei saavuta teiste austust ja lugupidamist. Kui võitlus käib Sinu võimaluste eest kutse- või kõrghariduse omandamisel, esimese kodu soetamisel, igapäevaelu korraldamisel, siis need on seisukohad, millest Keskerakonna Noortekogu mingi hinna eest ei tagane.
Haridus vajab lisaraha
Õppimine kestab kogu elu. Elukooli haridust ei asenda miski, kuid samamoodi ei asenda miski riiklikku kooliharidust. Seepärast peab see olema nii kvaliteetne kui võimalik. Praegu suunab riik haridusse 5.6 protsenti riiklikust koguproduktist. Meie taotleme, et hariduskulutuste tase oleks vähemalt 8 protsenti, nii nagu see on Põhjamaades. See tagaks õpetajale suuremad sissetulekud, vahend koolide remondiks ning tõstaks Eesti hariduse konkurentsivõimet maailma tööturul.
Kättesaadav kõrgharidus
Mida aasta edasi, seda vähemaks jääb tasuta kohti Eesti kõrgkoolides. Täna maksavad oma õpingute eest juba rohkem kui pooled üliõpilased. Keskerakonna Noortekogu leiab, et vähemalt 50% õppekohtade eest peab tasuma riik.
Kvaliteetne kõrgharidus
Kutsekoolis õppiv noor pole millegi poolest halvem kõrgkoolis õppivast noorest. Ka riik peab sellest aru saama. Kutsehariduse arendamisele pööratakse Eestis liiga vähe tähelepanu. Riik peab kohtlema noori võrdselt ning eraldama rohkem raha kutsekoolidele.
Toetused noortele
Majanduslik olukord ei tohi olla põhjuseks haridustee poolelijätmisel. Et õppivad noored saaksid pühenduda õppimisele ning ei peaks kooli kõrvalt tööl käima, tuleb neid toetada. Samuti tuleb valitsusel aidata noori peresid oma esimese kodu rajamisel.
ENKA
EKNA on Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (asutatud 12.aprillil 2003.a.), mis koondab üle 300 üliõpilasest kesknoore, et seista üheskoos tudengite huvide eest. Tegemist on poliitilise ühendusega, kellel on märksa kergem leida kontakte poliitikutega ning toetust erinevatele tudengialgatustele.