Frederick Cook: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:


Tema vanemad olid saksa [[immigrant|immigrandid]] Theodore ja Magdalena Koch (nii "Koch" [[saksa keel]]es kui "cook" [[inglise keel]]es tähendavad kokka).
Tema vanemad olid saksa [[immigrant|immigrandid]] Theodore ja Magdalena Koch (nii "Koch" [[saksa keel]]es kui "cook" [[inglise keel]]es tähendavad kokka).

Cook väitis, et ronis [[1906]] esimese inimesena maailmas [[Mount McKinley]] otsa. Hiljem selgus, et ta seda ei teinud. Sel põhjusel läks tal hiljem raskeks panna inimesi uskuma, et käis põhjapoolusel.


Väidetavasti jõudis ta [[21. aprill]]il [[1908]] [[põhjapoolus]]ele. Alguses võeti teda kogu maailmas vastu kangelasena, kuid siis tekkis tal raskusi tõestamisega, et ta tõesti poolusel käis. Oma märkmed oli ta jätnud küti Harry Whitney juurde [[Gröönimaa]]le, et need kelguga transportimisel kaotsi ei läheks, ent tema kaks kaaslast, [[eskimod]], ajasid vastuolulist juttu.
Väidetavasti jõudis ta [[21. aprill]]il [[1908]] [[põhjapoolus]]ele. Alguses võeti teda kogu maailmas vastu kangelasena, kuid siis tekkis tal raskusi tõestamisega, et ta tõesti poolusel käis. Oma märkmed oli ta jätnud küti Harry Whitney juurde [[Gröönimaa]]le, et need kelguga transportimisel kaotsi ei läheks, ent tema kaks kaaslast, [[eskimod]], ajasid vastuolulist juttu.


[[Robert Peary]], kes väidetavalt jõudis põhjapoolusele [[6. aprill]]il [[1909]], oli nende eesotsas, kes süüdistasid Cooki pettuses. Samas, kui Whitney tahtis Parry laevaga Cooki märkmed USA-sse tuua, et nendega Cooki õigsust tõendada, keeldus ta Cooki märkmeid laevale lubamast ja need läksid pole säilinud. Cooki täpne teekond on teadmata.
[[Robert Peary]], kes väidetavalt jõudis põhjapoolusele [[6. aprill]]il [[1909]], oli nende eesotsas, kes süüdistasid Cooki pettuses. Samas, kui Whitney tahtis Parry laevaga Cooki märkmed USA-sse tuua, et nendega Cooki õigsust tõendada, keeldus ta Cooki märkmeid laevale lubamast ja need pole säilinud. Cooki täpne teekond on teadmata.


Süüdistused, mida Peary Cooki vastu esitas, käivad üldjuhul ka tema enese kohta. Ehkki teatmeteostes nimetatakse sageli Pearyt põhjapooluse avastajana, arvatakse tänapäeval, et Peary ei jõudnud niigi kaugele kui Cook. Kahtlusteta käis põhjapoolusel [[Roald Amundsen]] [[14. detsember|14.]]–[[18. detsembril]] [[1911]].
Süüdistused, mida Peary Cooki vastu esitas, käivad üldjuhul ka tema enese kohta. Ehkki teatmeteostes nimetatakse sageli Pearyt põhjapooluse avastajana, arvatakse tänapäeval, et Peary ei jõudnud niigi kaugele kui Cook.


Siiski oli Peary oma konkurendi mustamises edukam ja saavutas lõpuks selle, et [[1923]]–[[1930]] viibis Cook pettuse eest vangis. [[1940]], vahetult enne Cooki surma, andis president [[Franklin Roosevelt]] talle [[amnestia]].
Siiski oli Peary oma konkurendi mustamises edukam ja saavutas lõpuks selle, et [[1923]]–[[1930]] viibis Cook pettuse eest vangis. [[1940]], vahetult enne Cooki surma, andis president [[Franklin Roosevelt]] talle [[amnestia]].
15. rida: 17. rida:
*[http://www.cookpolar.org Frederick Cooki Ühing] (inglise keeles)
*[http://www.cookpolar.org Frederick Cooki Ühing] (inglise keeles)


[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed|Cook, Frederick]]
[[Kategooria:Maadeavastajad|Cook, Frederick]]
[[Kategooria:Maadeavastajad|Cook, Frederick]]
[[Kategooria:Sündinud 1865|Cook, Frederick]]
[[Kategooria:Sündinud 1865|Cook, Frederick]]

Redaktsioon: 19. mai 2006, kell 22:32

Frederick Albert Cook

Frederick Albert Cook (10. juuni 1865 Hortonville (New Yorgi osariik) – 5. august 1940 New Rochelle (New Yorgi osariik)) oli USA polaaruurija.

Tema vanemad olid saksa immigrandid Theodore ja Magdalena Koch (nii "Koch" saksa keeles kui "cook" inglise keeles tähendavad kokka).

Cook väitis, et ronis 1906 esimese inimesena maailmas Mount McKinley otsa. Hiljem selgus, et ta seda ei teinud. Sel põhjusel läks tal hiljem raskeks panna inimesi uskuma, et käis põhjapoolusel.

Väidetavasti jõudis ta 21. aprillil 1908 põhjapoolusele. Alguses võeti teda kogu maailmas vastu kangelasena, kuid siis tekkis tal raskusi tõestamisega, et ta tõesti poolusel käis. Oma märkmed oli ta jätnud küti Harry Whitney juurde Gröönimaale, et need kelguga transportimisel kaotsi ei läheks, ent tema kaks kaaslast, eskimod, ajasid vastuolulist juttu.

Robert Peary, kes väidetavalt jõudis põhjapoolusele 6. aprillil 1909, oli nende eesotsas, kes süüdistasid Cooki pettuses. Samas, kui Whitney tahtis Parry laevaga Cooki märkmed USA-sse tuua, et nendega Cooki õigsust tõendada, keeldus ta Cooki märkmeid laevale lubamast ja need pole säilinud. Cooki täpne teekond on teadmata.

Süüdistused, mida Peary Cooki vastu esitas, käivad üldjuhul ka tema enese kohta. Ehkki teatmeteostes nimetatakse sageli Pearyt põhjapooluse avastajana, arvatakse tänapäeval, et Peary ei jõudnud niigi kaugele kui Cook.

Siiski oli Peary oma konkurendi mustamises edukam ja saavutas lõpuks selle, et 19231930 viibis Cook pettuse eest vangis. 1940, vahetult enne Cooki surma, andis president Franklin Roosevelt talle amnestia.

Välislink