Nitriidid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kustutatud kogu lehekülje sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 195.13.151.110 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Luckas-bot.
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
'''Nitriid''' on [[keemiline aine]], mis koosneb kahest [[keemiline element|elemendist]], millest üks on [[lämmastik]], ning mille [[molekul]]is lämmastiku[[aatom]]ite vahel puudub [[keemiline side]].

Juhul kui see element on [[metall]], siis on tegu [[metallinitriid]]iga, kus [[keemiline side|keemiliseks sidemeks]] on [[iooniline side]]. Kui aga teine element on [[mittemetall]], on tegu mittemetallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on [[kovalentne side]]. Erandiks on ammoniaak ehk NH<sub>3</sub> , kus esineb kovalentse sideme eriliik - doonor-aktseptorside.

Nitriidid tekivad [[redoksreaktsioon]]is, kus üheks lähteaineks on nitriid. Juhul kui ta reageerib endas väiksema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta [[oksüdeerija]]na, juhul kui reageerib suurema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta redutseerijana.
==Näited==

* '''NH<sub>3</sub>''' ehk '''[[ammoniaak]]''' - laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, nitraatide valmistamisel ja ka mõnedes kemikaalides. Lahustub hästi vees, on aluseliste omadustega, moodustab ammoniumsooli. On karge, kange lõhnaga Otsesel suure koguse sissehingamisel väga mürgine, kuid 5% lahus on nuuskpiiritus, mida kasutatakse meditsiinis.
* '''TiN''' ehk [[titaannitriid]] - väga kõva materjal, üks kõvemaid teemanti järel.

[[Kategooria:Soolad]]
[[Kategooria:Keemilised ained]]

[[cs:Nitridy]]
[[de:Nitride]]
[[en:Nitride]]
[[es:Nitruro]]
[[fr:Nitrure]]
[[it:Nitruri]]
[[nl:Nitride]]
[[ja:窒化物]]
[[pl:Azotki]]
[[pt:Nitreto]]
[[ru:Нитриды]]
[[simple:Nitride]]
[[fi:Nitridi]]
[[sv:Nitrid]]
[[uk:Нітриди]]
[[zh:氮化物]]

Redaktsioon: 13. september 2011, kell 10:16

Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Erandiks on ammoniaak ehk NH3 , kus esineb kovalentse sideme eriliik - doonor-aktseptorside.

Nitriidid tekivad redoksreaktsioonis, kus üheks lähteaineks on nitriid. Juhul kui ta reageerib endas väiksema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta oksüdeerijana, juhul kui reageerib suurema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta redutseerijana.

Näited

  • NH3 ehk ammoniaak - laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, nitraatide valmistamisel ja ka mõnedes kemikaalides. Lahustub hästi vees, on aluseliste omadustega, moodustab ammoniumsooli. On karge, kange lõhnaga Otsesel suure koguse sissehingamisel väga mürgine, kuid 5% lahus on nuuskpiiritus, mida kasutatakse meditsiinis.
  • TiN ehk titaannitriid - väga kõva materjal, üks kõvemaid teemanti järel.