Sulfaadid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kustutatud kogu lehekülje sisu
P Tühistati kasutaja 195.13.151.3 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi ZéroBot.
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Roses des Sables Tunisie.jpg|thumb|[[Kips]] ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat]]
'''Sulfaadid''' on [[väävelhape|väävelhappe]] [[soolad]]. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist: [[metall]]i [[katioon]]ist ja sulfaatioonist(SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>).

Sulfaatide lähtehape on [[väävelhape]] ([[tugev hape]]).

Sulfaadid lahustuvad üldiselt hästi. Erandiks on [[baarium]], [[kaltsium]], [[plii]] ja [[strontsium]], mille sulfaadid lahustuvad halvasti. Kõigist sulfaatidest kõige halvemini lahustub raadiumsulfaat.

Sulfaatide tõestamiseks kasutatakse baariumi [[sool]]i, näiteks baariumkloriidi, mis hästi lahustub. Selle lahust kallatakse sellesse lahusesse, milles sulfaatide olemasolu kontrollida tahetakse, ja kui tekib valge sade, siis näitab see sulfaadiioonide olemasolu.

Mõned sulfaadid olid tuntud [[keskaeg]]setele [[alkeemia|alkeemikutele]]. Neid nimetati vitriolisooladeks. See termin tuli [[ladina keel|ladina]] sõnast ''vitreolum'' ('klaasjas'), sest need olid ühed esimestest teadaolevatest läbipaistvatest [[kristall]]idest. Need olid roheline vitriol ehk raudsulfaatheptahüdraat FeSO<sub>4</sub>*7H<sub>2</sub>O, sinine vitriol ehk vasksulfaatpentahüdraat CuSO<sub>4</sub>*5H<sub>2</sub>O, valge vitriol ehk tsinksulfaatheptahüdraat ZnSO<sub>4</sub>*7H<sub>2</sub>O ja [[maarjas]] KAl(SO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>*12H<sub>2</sub>O. Hiljem hakati kasutama [[kips]]i ehk kaltsiumsulfaatdihüdraati CaSO<sub>4</sub>*2H<sub>2</sub>O.

== Vaata ka ==
*[[Sulfaadireduktsioon]]
*[[Sulfaatrespiratsioon]]

[[Kategooria:Sulfaadid| ]]

[[id:Sulfat]]
[[ms:Sulfat]]
[[bs:Sulfat]]
[[bg:Сулфат]]
[[ca:Sulfat]]
[[cs:Sírany]]
[[da:Sulfat]]
[[de:Sulfate]]
[[en:Sulfate]]
[[es:Sulfato]]
[[eo:Sulfato]]
[[fa:سولفات]]
[[fr:Sulfate]]
[[gl:Sulfato]]
[[ko:황산염]]
[[hr:Sulfati]]
[[it:Solfato]]
[[he:סולפט]]
[[lv:Sulfāti]]
[[lt:Sulfatai]]
[[hu:Szulfát]]
[[nl:Sulfaat]]
[[ja:硫酸塩]]
[[no:Sulfat]]
[[nn:Sulfat]]
[[pl:Siarczany(VI)]]
[[pt:Sulfato]]
[[ru:Сульфаты]]
[[simple:Sulphate]]
[[sk:Síran]]
[[sl:Sulfat]]
[[sr:Сулфат]]
[[sh:Sulfat]]
[[fi:Sulfaatti]]
[[sv:Sulfat]]
[[tl:Sulfato]]
[[th:ซัลเฟต]]
[[tr:Sülfat]]
[[uk:Сульфати]]
[[zh:硫酸鹽]]

Redaktsioon: 12. september 2011, kell 11:17

Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat

Sulfaadid on väävelhappe soolad. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist: metalli katioonist ja sulfaatioonist(SO42-).

Sulfaatide lähtehape on väävelhape (tugev hape).

Sulfaadid lahustuvad üldiselt hästi. Erandiks on baarium, kaltsium, plii ja strontsium, mille sulfaadid lahustuvad halvasti. Kõigist sulfaatidest kõige halvemini lahustub raadiumsulfaat.

Sulfaatide tõestamiseks kasutatakse baariumi sooli, näiteks baariumkloriidi, mis hästi lahustub. Selle lahust kallatakse sellesse lahusesse, milles sulfaatide olemasolu kontrollida tahetakse, ja kui tekib valge sade, siis näitab see sulfaadiioonide olemasolu.

Mõned sulfaadid olid tuntud keskaegsetele alkeemikutele. Neid nimetati vitriolisooladeks. See termin tuli ladina sõnast vitreolum ('klaasjas'), sest need olid ühed esimestest teadaolevatest läbipaistvatest kristallidest. Need olid roheline vitriol ehk raudsulfaatheptahüdraat FeSO4*7H2O, sinine vitriol ehk vasksulfaatpentahüdraat CuSO4*5H2O, valge vitriol ehk tsinksulfaatheptahüdraat ZnSO4*7H2O ja maarjas KAl(SO4)2*12H2O. Hiljem hakati kasutama kipsi ehk kaltsiumsulfaatdihüdraati CaSO4*2H2O.

Vaata ka