Aleksander (Paulus): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. september 2011, kell 11:01

Aleksander (kodanikunimega Aleksander Paulus; 15. veebruar (vkj 2. veebruar) 1872 Oriküla – 19. oktoober 1953 Stockholm) oli Eesti õigeusu vaimulik, alates 1920. aastast Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisja. 1920–1923 kandis ta Tallinna ja Eesti peapiiskopi, alates 1923. aastast Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi tiitlit.

Aleksander Paulus sündis Pärnumaal Vändra kihelkonnas Uue-Vändra vallas Orikülas Hauamäe talus talupidaja pojana. Õppis Uue-Vändra vallakoolis, seejärel Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning aastatel 1884–1894 Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Seejärel oli köster-kooliõpetaja Leesil (1894–1897), Kolga-Jaanis (1897–1900), Viljandis (1900–1901). 26. augustil 1901. aastal pühitseti diakoniks ning 29. augustil preestriks Hiiu-Kõrgessaare Kristuse Sündimise koguduse juures. 1903. aastal asus preestriks Karksi-Nuia püha Aleksei kogudusse. Aastatel 1908–1916 teenis preestrina Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses ning peale seda Pärnu Issandamuutmise koguduses.

1920. aastal valiti Paulus Tallinna ja kogu Eesti peapiiskopiks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisjaks. Ta õnnistati ametisse 5. detsembril Aleksander Nevski katedraalis Tallinnas. 1923. aastal, peale lahkulöömist Vene Õigeusu Kirikust, tunnistati ta Konstantinoopoli patriarh Meltiose poolt esimeseks eesti kiriku metropoliidiks ja pühitseti ametisse 21. oktoobril 1923. aastal Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirikus. Oli IV Riigikogu liige (1929–1931), Rahvuskogu II koja (1937) ja Riiginõukogu liige Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajana.

1944. aastal emigreerus metropoliit Aleksander Saksamaale ja sealt 1947. aastal Rootsi, jätkates EAÕK juhtimist paguluses. Metropoliidi residentsiks sai Stockholmi EAÕK Püha Nikolai kirik. Aleksander suri Stockholmis ja on maetud metallkirstus (arvestades tulevast ümbermatmist Eestisse) Stockholmi Metsakalmistule.

Kirjandus

Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu: Loodus, 1940

Välislingid

Sõtšov, Andrei. Eesti apostlik-õigeusu pagulaskiriku vaimulike kirjavahetus kodumaaga ja selle kajastumine EAÕK häälekandjas „Jumala Abiga” 1950. aastatel. Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, 178–192

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Aleksander''' (kodanikunimega '''Aleksander Paulus'''; [[15. veebruar]] (vkj 2. veebruar) [[1872]] [[Oriküla]] – [[19. oktoober]] [[1953]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik, alates [[1920]]. aastast [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[eestseisja]]. 1920–1923 kandis ta Tallinna ja Eesti peapiiskopi, alates 1923. aastast [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi]] tiitlit.
+'''Aleksander''' (kodanikunimega '''Aleksander Paulus'''; [[15. veebruar]] ([[vkj]] 2. veebruar) [[1872]] [[Oriküla]] – [[19. oktoober]] [[1953]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik, alates [[1920]]. aastast [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[eestseisja]]. 1920–1923 kandis ta Tallinna ja Eesti peapiiskopi, alates 1923. aastast [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi]] tiitlit.
-Aleksander Paulus sündis [[Pärnumaa]]l [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra vallas]] [[Oriküla]]s Hauamäe talus talupidaja pojana. Õppis Uue-Vändra vallakoolis, seejärel Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning aastatel 1884–1894 [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris]]. Seejärel oli köster-kooliõpetaja Leesil (1894–1897), Kolga-Jaanis (1897–1900), Viljandis (1900–1901). 26. augustil 1901. aastal pühitseti [[diakon]]iks ning 29. augustil preestriks [[Hiiu-Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus]]e juures. 1903. aastal asus preestriks [[Karksi-Nuia püha Aleksei kogudus]]se. Aastatel 1908–1916 teenis preestrina [[Laiuse Jumalaema Sündimise kogudus]]es ning peale seda [[Pärnu Issandamuutmise kogudus]]es.
+Aleksander Paulus sündis [[Pärnumaa]]l [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra vallas]] [[Oriküla]]s Hauamäe talus talupidaja pojana. Õppis Uue-Vändra vallakoolis, seejärel Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning aastatel 1884–1894 [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris]]. Seejärel oli köster-kooliõpetaja Leesil (1894–1897), Kolga-Jaanis (1897–1900), Viljandis (1900–1901). 26. augustil 1901. aastal pühitseti [[diakon]]iks ning 29. augustil [[preester|preestriks]] [[Hiiu-Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus]]e juures. 1903. aastal asus preestriks [[Karksi-Nuia püha Aleksei kogudus]]se. Aastatel 1908–1916 teenis preestrina [[Laiuse Jumalaema Sündimise kogudus]]es ning peale seda [[Pärnu Issandamuutmise kogudus]]es.
 . aastal valiti Paulus Tallinna ja kogu Eesti peapiiskopiks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisjaks. Ta õnnistati ametisse 5. detsembril [[Aleksander Nevski katedraal]]is Tallinnas. 1923. aastal, peale lahkulöömist [[Vene Õigeusu Kirik]]ust, tunnistati ta [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] [[Meletios IV|Meltiose]] poolt esimeseks eesti kiriku metropoliidiks ja pühitseti ametisse 21. oktoobril 1923. aastal [[Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirik]]us. Oli [[IV Riigikogu]] liige (1929–1931), [[Rahvuskogu]] II koja (1937) ja [[Riiginõukogu]] liige Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajana.