Paks Margareeta: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati [[Hollandi bastionidesüsteem]]i järgi<ref>[http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html Fortifikatsioon]</ref> [[Suure Rannavärava |
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati [[Hollandi bastionidesüsteem]]i järgi<ref>[http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html Fortifikatsioon]</ref> [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kolmanda uuendamise käigus [[1518]]–[[1529]]. Praeguse nime sai torn [[1842]]. aastal, enne seda nimetati lihtsalt "uueks torniks". Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. |
||
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4.4-6.5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud [[suurtükk]]idele, neljas ja viies olid aga [[masikulii]]korrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega. |
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4.4-6.5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud [[suurtükk]]idele, neljas ja viies olid aga [[masikulii]]korrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega. |
||
Redaktsioon: 8. september 2011, kell 07:46
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Paks Margareeta on Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud torn Tallinnas Pika tänava otsas, milles asub Eesti Meremuuseum.
Ajalugu
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi bastionidesüsteemi järgi[1] Suure Rannavärava eesvärava kolmanda uuendamise käigus 1518–1529. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda nimetati lihtsalt "uueks torniks". Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4.4-6.5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud suurtükkidele, neljas ja viies olid aga masikuliikorrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega.
Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini.
Aastatel 1640-1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. 16. sajandi lõpul rekonstrueeriti Hornbastion - Suure Rannavärava bastioniks ning on tänaseni säilinud, mattes endasse Paksu Margareeta alaosa. 1683-1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn – algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega.
Torn kohaldati 1830. aastatel vanglaks, 1884. aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4korruseline paekivist vangla abihoone, mis oli ka esimene algselt vanglaks mõeldud hoone Tallinnas (praegu Eesti Meremuuseum) ja 1902. aastal likvideeriti seal seni asunud Margareeta vangimaja tarbeks rajatud kapsaaed ja prügi mahapaneku koht Margareeta aias ehk Suure Rannavärava bastioni lähedal ja rajati vanakraami ehk "täiturg".
Paks Margareeta suurtükitorn jäi ka pärast Tallinna Venemaa maakindluste nimekitrjast väljaarvamist Insenerikorpuse valdusse ning seda kasutati vanglana. 1917. aasta märtsirevolutsiooni ajal vangla süüdati ja seal asunud poliitvangid vabastati.
Aastatel 1918-1922 oli suurtükitorn Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi; 1922-1923 Haridusministeeriumi ja 1923-1932 Teedeministeeriumi valduses.
1930. aastatel kavandati kuni selle ajani tühjalt ja korrastamata seisvasse torni Tallinna Ajaloomuuseumi ja 1938-40 rekonstrueeriti vangla abihoone ning eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks.
Aastatel 1978-1980 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks ning Paksus Margareetas paiknevad Eesti Meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid.
Viited
Välislingid
- Suur Rannavärav ja Paks Margareeta, tourism.tallinn.ee
- Paks Margareeta Eesti Meremuuseumi kodulehel
- Suur Rannavärav ja Paks Margareta, vidial.com
- Küllo Arjakas, Kes langes esimesena Eesti Vabariigi eest? 23. veebruar 2006, Postimees - ... mõnede andmete kohaselt Väikesel mäel Paksu Margareeta juures – surmavalt haavata saanud Johann Muischneek oligi äsja väljakuulutatud Eesti Vabariigi esimene sõjaohver.