Jüri Kuuskemaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
cat
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Jüri Kuuskemaa''' (vahepeal perekonnanimi '''Keevallik''', sündinud [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1942]] [[Tallinn]]as) on eesti kunstiajaloolane.
'''Jüri Kuuskemaa''' (vahepeal perekonnanimi '''Keevallik''', sündinud [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1942]] [[Tallinn]]as) on eesti kunstiajaloolane.


Kuuskemaa on tuntud oma muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete järgi ([[Kuku Raadio]]s teeb ta saadet "[[Memoria]]"). Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud [[Kadriorg|Kadriorule]], sealsele [[barokk]]stiilis [[Kadrioru loss|lossile]] ja [[Kadrioru park|pargile]]. Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=47865 Jüri Kuuskemaa: roheline terror]</ref>
Kuuskemaa on tuntud muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete järgi ([[Kuku Raadio]]s teeb ta saadet "[[Memoria]]"). Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud [[Kadriorg|Kadriorule]], sealsele [[barokk]]stiilis [[Kadrioru loss|lossile]] ja [[Kadrioru park|pargile]]. Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=47865 Jüri Kuuskemaa: roheline terror]</ref>


Lõpetas [[Tartu Ülikool]]i kunstiajaloo eriala 1965.
Lõpetas [[Tartu Ülikool]]i kunstiajaloo eriala 1965.

Redaktsioon: 6. september 2011, kell 22:35

Jüri Kuuskemaa (paremal) ja Tarvo Krall esinemas Tallinna päeval 15. mail 2010

Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik, sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Kuuskemaa on tuntud muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete järgi (Kuku Raadios teeb ta saadet "Memoria"). Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule, sealsele barokkstiilis lossile ja pargile. Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."[1]

Lõpetas Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala 1965.

Kuuskemaa on alates 1964. aastast töötanud Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina. Ta on ka rahvusvaheliselt hinnatud giid ja turismireiside juht. Jüri Kuuskemaa on avaldanud rea muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid. Sageli kirjutab ta arvamuslugusid ajalehtedesse.

1. veebruarist 2010 töötab Kuuskemaa Tallinna linnapea nõunikuna, peamisteks töövaldkondadeks muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused. [2]

Ühiskondlik tegevus

Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja ning juhatuse liige.

1990 oli ta Eesti Kongressi delegaat.

Isiklikku

Jüri Kuuskemaa on näitlejate August ja Betty Kuuskemaa pojapoeg. Alates aastast 1978 on ta abielus Aet Kuuskemaaga. Nelja lapse isa.

Keevalliku nime sai Kuuskemaa 1951. aastal, kui vanavanemate soovil adopteeris ta kasuisa Udo Keevallik. Vanavanemad lootsid, et selle nime all on Nõukogude korra ajal kergem, kuna August Kuuskemaa oli langenud jaanuaris 1944 Saksa poolel võideldes.[3]

Tunnustused

Avaldatud teoseid

Artikleid ja intervjuusid

Viited

Välislingid