1905. aasta revolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Kustutatud kogu lehekülje sisu
P Tühistati kasutaja 195.13.151.110 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Athanasius Soter.
1. rida: 1. rida:
[[Image:Repin 17October.jpg|right|thumb|400px|[[Ilja Repin]], ''17. oktoober 1905'']]'''1905. aasta revolutsioon''' algas [[22. jaanuar]]il (9. jaanuaril) [[1905]] [[Peterburi|Sankt-Peterburgis]] [[Verine pühapäev|Verise pühapäeva]] sündmustega. 22. jaanuariks oli [[Nikolai II|tsaarivalitsus]] Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja [[politsei]]niku. Valitsuse käsul{{lisa viide}} tulistati [[Talvepalee]] juurde suunduvat [[proletariaat|tööliste]] rongkäiku, mis tahtis esitada [[Nikolai II]]-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu [[Venemaa]]l [[streik|streigilaine]]. [[Jaanuar]]is streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!".

== Ülestõus sõjalaeval "[[Pamjat Azova (laev)|Pamjat Azova]]" ==
Vastuolude tõttu keiser [[Nikolai II]] ja [[II Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|II Riigiduuma]] vahel, saatis keiser Riigiduuma [[9. juuli]]l [[1906]] laiali. Vastuolude üheks põhjuseks oli [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon.

Protestiks Riigiduuma laialisaatmisele otsustas [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigis]] [[Terijoki]]l asuv [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Keskkomitee]] organiseerida relvastatud ülestõusud sõjakindlustes ja garnisonides – [[Kroonlinn]]as, [[Sveaborg]]is, [[Tallinn]]as, [[Kiiev]]is, [[Sevastoopol]]is ning sinna saadeti ka organisaatorid-agitaatorid. Sveaborgi Tšernov ja [[Jevno Azef]], Kroonlinna Riigiduuma liige Onipko ja Tallinnasse saadeti [[Ilja Fondaminski]] (1880–1942) (''Илья Исидорович Фондаминский (Фундаминский)''), kes jäi aga hiljaks<ref>Илья Исидорович Фондаминский. [http://zarubezhje.narod.ru/texts/stfond.htm] </ref> mässu organiseerimisele, kuid arreteeriti siiski koos teistega, kui ta läks koos kaaslastega mässulisele laevale.

17. juulil algas mäss Sveaborgis<ref>Mutineers hold Sveaborg. New-York tribune, 1. august 1906, [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1906-08-01/ed-1/seq-1/;words=MUTINEERS+HOLD+SVEABORG lk.1] [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1906-08-01/ed-1/seq-3/;words=REBELS+HOLD+SVEABORG+Sveaborg lk.3]</ref>, kus see koheselt maha suruti, 19.–20. juulil Kroonlinnas, kus see samuti maha suruti ning hiljem hukati 36 sellest osavõtnut.

[[20. juuli]] [[1906]] aga algas Tallinna lähedal [[Hara laht|Hara lahes]] (''бухта Папонвик'') asunud Tallinna eskaadri õppe-suurtükiväe divisjoni ristlejal "[[Pamjat Azova (laev)|Pamjat Azova]]" spontaanne mäss.<ref>Mutiny on mutiny. Outbreak at Reval: Military Disorders Reported at Capital of Esthonia. New-York tribune, 3. august 1906, [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1906-08-03/ed-1/seq-1/;words=Pamyat+Azova+PAMYAT+AZOVA lk.1-2]</ref>

Vastuhaku põhjuseks oli ohvitseri poolt avastatud sõjalaeval agitatsioonitööd tegeva eraisiku – Tallinna VSDTP liikme agitaatori "Oskar"i ([[Arseni Kaptjuh]]) kinnipidamine. Madruste poolt Arseni Kaptjuhi vabastamise käigus tekkinud rahutuste käigus tapeti 2 laeva ohvitseri ning ülejäänud visati üle parda ja pääsesid kaldale.

Kaptjuhi juhtimisel organiseeriti madrustest juhtorgan laevakomitee kuhu kuulusid: Kaptjuhh, N. Lobadin, S. Gavrilov, A. Kolodon, G. Boldõrev jt. Kuna aga puudus selge tegevuskava edasiseks ning konkreetsed nõudmised siis laevalejäänud nooremohvitseride ja laevale saabunud sandarmisalga ja sõdurite abiga suruti ülestõus maha. See lõppes 35 ülestõusust osavõtnu vangistamisega ja viimisega sõjaväevanglasse [[Paks Margareeta]].

Ülestõusust osavõtnute üle mõisteti kohut [[4. august]]il [[1906]] Sõjaväljakohtus ning [[6. august]]il 1906 hukati Tallinnas neist 17 madrust ja 1 agitaator<ref>Л. Троцкий. Наша первая революция. Часть 2.[http://www.magister.msk.ru/library/trotsky/trotl223.htm] </ref> ning laibad heideti [[Naissaar]]e juures merre. Lisaks mõistati veel 12 madrust sunnitööle ja 28 karistati distsiplinaarkorras.<ref> Большая советская энциклопедия "Память Азова"[http://slovari.yandex.ru/dict/bse/article/00057/04600.htm]</ref>

==Viited==
{{viited}}

==Vaata ka==
*[[1905. aasta revolutsioon Eestis]]

[[Category:Politoloogia]]
[[Kategooria:Revolutsioonid]]
[[Kategooria:Riigipöörded]]
[[Kategooria:Venemaa ajalugu]]

{{Link FA|lv}}

[[ar:الثورة الروسية 1905]]
[[bg:Революция в Русия (1905)]]
[[ca:Revolució russa de 1905]]
[[cv:1905-07 çулсенчи революцийĕ]]
[[cs:Ruská revoluce (1905)]]
[[da:Den Russiske Revolution 1905]]
[[de:Russische Revolution 1905]]
[[en:1905 Russian Revolution]]
[[es:Revolución rusa de 1905]]
[[eo:Rusia revolucio de 1905]]
[[fa:انقلاب روسیه (۱۹۰۵)]]
[[fr:Révolution russe de 1905]]
[[gl:Revolución Rusa de 1905]]
[[it:Rivoluzione russa del 1905]]
[[he:מהפכת 1905]]
[[lv:1905. gada revolūcija]]
[[lt:1905–1907 m. Rusijos revoliucija]]
[[hu:1905-ös orosz forradalom]]
[[nl:Russische Revolutie (1905)]]
[[ne:सन् १९०५-१९०७ को प्रथम रुसी पुँजीजीवी प्रजातन्त्रवादी क्रान्ति]]
[[ja:ロシア第一革命]]
[[no:1905-revolusjonen]]
[[pl:Rewolucja 1905 roku]]
[[pt:Revolução Russa de 1905]]
[[ro:Revoluția rusă din 1905]]
[[ru:Революция 1905—1907 годов в России]]
[[sr:Руска револуција 1905.]]
[[fi:Venäjän vuoden 1905 vallankumous]]
[[sv:Ryska revolutionen 1905]]
[[th:การปฏิวัติรัสเซีย พ.ศ. 2448]]
[[vi:Cách mạng Nga (1905)]]
[[uk:Революція 1905—1907]]
[[zh:1905年俄国革命]]

Redaktsioon: 6. september 2011, kell 10:18

Ilja Repin, 17. oktoober 1905

1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul[viide?] tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!".

Ülestõus sõjalaeval "Pamjat Azova"

Vastuolude tõttu keiser Nikolai II ja II Riigiduuma vahel, saatis keiser Riigiduuma 9. juulil 1906 laiali. Vastuolude üheks põhjuseks oli Sotsialistide-Revolutsionääride Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon.

Protestiks Riigiduuma laialisaatmisele otsustas Soome suurvürstiriigis Terijokil asuv Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Keskkomitee organiseerida relvastatud ülestõusud sõjakindlustes ja garnisonides – Kroonlinnas, Sveaborgis, Tallinnas, Kiievis, Sevastoopolis ning sinna saadeti ka organisaatorid-agitaatorid. Sveaborgi Tšernov ja Jevno Azef, Kroonlinna Riigiduuma liige Onipko ja Tallinnasse saadeti Ilja Fondaminski (1880–1942) (Илья Исидорович Фондаминский (Фундаминский)), kes jäi aga hiljaks[1] mässu organiseerimisele, kuid arreteeriti siiski koos teistega, kui ta läks koos kaaslastega mässulisele laevale.

17. juulil algas mäss Sveaborgis[2], kus see koheselt maha suruti, 19.–20. juulil Kroonlinnas, kus see samuti maha suruti ning hiljem hukati 36 sellest osavõtnut.

20. juuli 1906 aga algas Tallinna lähedal Hara lahes (бухта Папонвик) asunud Tallinna eskaadri õppe-suurtükiväe divisjoni ristlejal "Pamjat Azova" spontaanne mäss.[3]

Vastuhaku põhjuseks oli ohvitseri poolt avastatud sõjalaeval agitatsioonitööd tegeva eraisiku – Tallinna VSDTP liikme agitaatori "Oskar"i (Arseni Kaptjuh) kinnipidamine. Madruste poolt Arseni Kaptjuhi vabastamise käigus tekkinud rahutuste käigus tapeti 2 laeva ohvitseri ning ülejäänud visati üle parda ja pääsesid kaldale.

Kaptjuhi juhtimisel organiseeriti madrustest juhtorgan laevakomitee kuhu kuulusid: Kaptjuhh, N. Lobadin, S. Gavrilov, A. Kolodon, G. Boldõrev jt. Kuna aga puudus selge tegevuskava edasiseks ning konkreetsed nõudmised siis laevalejäänud nooremohvitseride ja laevale saabunud sandarmisalga ja sõdurite abiga suruti ülestõus maha. See lõppes 35 ülestõusust osavõtnu vangistamisega ja viimisega sõjaväevanglasse Paks Margareeta.

Ülestõusust osavõtnute üle mõisteti kohut 4. augustil 1906 Sõjaväljakohtus ning 6. augustil 1906 hukati Tallinnas neist 17 madrust ja 1 agitaator[4] ning laibad heideti Naissaare juures merre. Lisaks mõistati veel 12 madrust sunnitööle ja 28 karistati distsiplinaarkorras.[5]

Viited

  1. ↑ Илья Исидорович Фондаминский. [1]
  2. ↑ Mutineers hold Sveaborg. New-York tribune, 1. august 1906, lk.1 lk.3
  3. ↑ Mutiny on mutiny. Outbreak at Reval: Military Disorders Reported at Capital of Esthonia. New-York tribune, 3. august 1906, lk.1-2
  4. ↑ Л. Троцкий. Наша первая революция. Часть 2.[2]
  5. ↑ Большая советская энциклопедия "Память Азова"[3]

Vaata ka

Mall:Link FA

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1905._aasta_revolutsioon&oldid=2662793"