Pioneer (lasteorganisatsiooni liige): erinevus redaktsioonide vahel
P r2.5.4) (robot lisas: fi:Pioneeriliike |
|||
63. rida: | 63. rida: | ||
== Välislingid== |
== Välislingid== |
||
* [http://soviet-donbass.livejournal.com/ День Всесоюзной пионерской организации имени В. И. Ленина (День пионерии), официально отмечался в СССР 19 |
* [http://soviet-donbass.livejournal.com/ День Всесоюзной пионерской организации имени В. И. Ленина (День пионерии), официально отмечался в СССР 19 мая8] |
||
* [https://sites.google.com/site/pioneerimalevapaevik/ Pioneerimaleva päevik 1984 - 1987] |
|||
[[Kategooria:Eesti NSV]] |
[[Kategooria:Eesti NSV]] |
Redaktsioon: 5. september 2011, kell 19:40
Pioneer on Kommunistliku partei lasteorganisatsiooni liige. Nõukogude Liidus oli pioneer NSV Liidu Kommunistliku Partei allorganisatsiooni V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni liige.
Pioneerid NSV Liidus
NSV Liidus oli pioneeride organisatsiooni ametlik nimetus "V.I. Lenini nimeline Üleliiduline Pioneeriorganisatsioon" (vene keeles Всесоюзной пионерской организации имени В. И. Ленина), mis asutati 19. mail 1922. aastal
Esimesed pioneerirühmad loodi Moskva tehaste ja vabrikute juures. Laste ülesandeks oli korrastada tehaste ümbrust ja asulate keskusi, õpetada inimestele lugemist ja kirjutamist, aidata kodutuile lastele peavarju muretseda, töödasta linnalähedastes juurviljaaedades jne.
Viiekümnendail ja kuuekümnendail aastail tihenesid kogu Nõukogude Liidu pioneeride sidemed teiste riikide lasteorganisatsioonidega. Pioneerilaager "Artekis" said käia nii NSV Liidu kui teiste sotsialismimaade parimad õpilased.
Seitsmekümnendatel aastatel osalesid pioneerid operatsioonil Vietnami laste abistamiseks, BAM ehitusel, rahvusvaheline lastefestival "Olgu jääv meile päike!" Pioneerivanne aastst 1986:
„«Mina, (perekonna- ja eesnimi), astudes Vladimir Iljitš Lenini nimelisse Üleliidulisse pioneeriorganisatsiooni, oma kollegide ees tõotan pidulikult: palavalt armastada ja hoida oma Kodumaad, elada, nii nagu pärandas meile suur Lenin, nii ngu õpetab Kommunistlik Partei, nagu nõuavad Nõukogude Liidu pioneeride Seadused»“
Pioneeriorganisatsioon Eesti NSV-s
ENSV pioneeriorganisatsioon loodi 1940. aasta sügisel ja 1940. aasta oktoobrikuus alustati pioneeride oma ajakirja "Pioneer" välja andmist. Peale ajakirja oli eesti pioneeridel ka ajaleht "Säde."
Pioneeriks olemisele eelnes algklassides oktoobrilapseks olemine ja pärast pioneeriks olemist võis saada kommunistlikuks nooreks.
Struktuur
Eesti NSV pioneeriorganisatsioon jagunes:
- rajooni või linna pioneeriorganisatsioon.
- pioneerimalev - ühe kooli pioneerid, kes valisid endale malevanõukogu ja esimehe. Koolis tegeles pioneeride juhendamisega tavaliselt keegi õpetaja, kes oli vanem-pioneerijuht.
- pioneerirühm - ühe klassi pioneerid, mis omakorda on jaotatud pioneerisalkadeks. Salkadel oli salgajuht ja rühmadel rühmanõukogu.
- pioneerimalev - ühe kooli pioneerid, kes valisid endale malevanõukogu ja esimehe. Koolis tegeles pioneeride juhendamisega tavaliselt keegi õpetaja, kes oli vanem-pioneerijuht.
Üleliidulist pioneeriorganisatsiooni tööd juhtis Kesknõukogu. Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni tööd juhtis Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu.
Sümboolika
NSV Liidu pioneeridel oli kohutus koolis kanda pioneerimärki, millel oli kujutatud Lenin ja selle all pioneeride deviis vene keeles "всегда готов!" (eesti keeles "Alati valmis!"). Seda deviisi kasutati vastusena lauselele: "Võitluseks nõukogude kodumaa eest, ole valmis!". Peale märgi kandsid pioneerid ka punast kolmnurkset kaelarätti, mida sõlmiti spetsiaalse pioneerikaelaräti sõlmega ja mida õpilased kutsusid "kaltsuks".
Peale kohustusliku sümboolika, oli veel olemas vilenöörid, mille saamiseks oli vaja teha spetsiaalseid eksameid, pilotkad, pidulikud valged pluusid embleemiga.
Pioneeridel oli hulk erinevaid ameteid, nagu näiteks trummar, fanfarist, sanitaarpost jne. Erinevate tegevuste jaoks olid pioneeritrummi ja -fanfaari jaoks erinevad muusikad. Rühmadel, malevatel jne olid omad lipud, mida sai nii käes kanda kui heisata.
Pioneeride tähtpäevad
- 1. september - tarkusepäev
- 2. oktoober - üleliiduline pioneeririvistus või koondus
- 7. oktoober - NSV Liidu konstitutsioonipäev
- oktoobri esimene pühapäev - õpetajatepäev
- 29. oktoober - Leninliku Komsomoli sünnipäev
- 7. ja 8. november - oktoobripühad
- 30. detsember - NSV Liidu moodustamise päev
- 1. jaanuar - uusaasta
- 8. veebruar - noore kangelase päev (pühendatud antifašistlikus võitluses hukkunud noortele)
- 23. veebruar - Nõukogude armee ja sõjalaevastiku päev
- 8. märts - rahvusvaheline naistepäev
- 22. aprill - Vladimir Ilijts Lenini mälestuspäev
- 1. mai - töörahvapüha ja paraad
- 9. mai - võidupüha
- 19. mai - pioneeriorganisatsiooni sünnipäev
- 1. juuni - lastekaitsepäev
- 21. juuli - Eesti NSV aastapäev.