Serhi Bubka: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 4. september 2011, kell 06:45

Sergi Bubka (2007)

Kuld	1988	teivashüpe

Kuld	1988	teivashüpe
Kuld	1987	teivashüpe
Kuld	1991	teivashüpe
Kuld	1992	teivashüpe
Kuld	1995	teivashüpe
Kuld	1997	teivashüpe

Kuld	1986	teivashüpe

Sergi Bubka (ukraina keeles Сергій Назарович Бубка; sündinud 4. detsembril 1963 Vorošilovgradis) on Ukraina endine kergejõustiklane (teivashüppaja), alates 2002. aastast Rahvusvahelise Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juht. Ta on olümpiavõitja ja kümnekordne maailmameister. Kehtiv maailmarekord 6.14 on tema nimel.

Bubka uuendas maailmarekordit 35 korda (17 korda sisevõistlustel, 18 väljas). Esimesena maailmas 6 meetrit ületanud ja kuus esimest MM-i võitnud Bubka valitses tiitlivõistlustel 15 aastat ja võistles peaaegu vahetpidamata, nii suvel kui ka talvel. Ta on siiani ainus, kes kuuel MM-il maailmameistriks tulnud.

Bubka on ületanud 6 meetrit või rohkem enam kordi kui kõik ülejäänud inimesed kokku. 2009. aasta aprilli seisuga on Bubka hüpanud vähemalt 6 meetrit 45 juhul, kõik ülejäänud 42 juhul.

Bubka esindas algul Nõukogude Liitu ja hiljem iseseisvunud Ukrainat. Ta kasutas mitme treeneri abi, kuid enim toetus Vitali Petrovile. Suuri auhinnarahasid silmas pidades, hiigelmakse vältides ja rahulikumaid treeninguolusid otsides elas Bubka karjääri viimastel aastatel perega Monte Carlos ja Saksamaal.

Bubkal olid suur kiirus, jõud ja akrobaatilised võimed. Tema keskmine kiirus teibakastile lähenedes oli 35,7 km/h. Ta haaras teibast kõrgemalt kui enamik teisi teivashüppajaid, mis võimaldas olla teibast lahti laskmise hetkel teistest kõrgemal, ehkki Bubka ise seda eriti ei tähtsustanud. Bubka tugevus tähendas seda, et ta võis võtta oma kaalu kohta suhteliselt jäiga ja raske teiba ning ta suutis selle korralikult paindesse joosta, mis äratõukel andis suurema hoo.

Bubka edu peamiseks tagatiseks oli tema tehniline meisterlikkus. Tema hüppestiili nimetatakse Petrovi-Bubka tehnikaks. Hüppestiil on asendite ja liigutuste järjestus, mis kirjeldab sportlase liikumist hüppel. Tavalised hüppestiilid keskenduvad teiba kindlale asetamisele teibaauku, et teivas maksimaalsesse paindesse ajada veel enne äratõuget, keskendub Petrovi-Bubka tehnika pigem teiba püstiajamisele teibaaugus. See võimaldab teiba sirgestumise ajal pärast äratõuget teiba potentsiaalset energiat tõhusamalt hüppajale tagasi anda.

Bubka esimene rahvusvaheline võistlus oli 1981. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused, kus ta saavutas 7. koha. Kui ta arvati 1983. aasta MM-i koondisesse, ei tundnud teda veel õieti keegi. Kui ta tuli 5.70-ga maailmameistriks, oli see üllatus.

Kuid seda, et see polnud juhus, tõestas ta juba järgmisel aastal, parandades neli korda maailmarekordit välistingimustes ja kolm korda sisetingimustes. Esimesed maailmarekordid olid 15. jaanuaril 1984 Vilniuses ületatud 5.81 hallis ja 26. mail 1984 Bratislavas ületatud 5.85 staadionil. Tema viimasteks maailmarekorditeks jäid 21. veebruaril 1993 Donetskis hüpatud 6.15 hallis ja 31. juulil 1994 Sestrieres hüpatud 6.14 staadionil.

Nelja aastaga (1984–1988) parandas Bubka maailmarekordit 21 cm, rohkem kui eelmise 12 aasta jooksul oli maailmarekordit parandatud. 13. juunil 1985 ületas ta Pariisis esimesena maailmas 6 meetrit.

Tema vanem vend Vassili Bubka oli samuti teivashüppaja. NSV Liidu koondisse Vassili ei pääsenud, aga pärast selle lagunemist Ukraina koondisse küll.

Peaaegu kõik oma rekordid püstitas Bubka väljaspool konkurentsi. Polnud kedagi, kes oleks tema rekordeid ohustanud. Seetõttu püstitas ta rekordeid suuresti auhinnaraha pärast. Ta parandas maailmarekordit tavaliselt ühe-kahe sentimeetri kaupa ja pärast rekordi püstitamist ei proovinud kunagi järgmist kõrgust, isegi kui ta rekordkõrguse suure varuga ületas, vaid võttis vastu maailmarekordi püstitamise eest ette nähtud auhinna. Järgmist maailmarekordit proovis ta alles järgmisel võistlusel. Sellepärast on teadmata, kui palju ta oleks oma võimete tipul olles võinud hüpata.

Dopinguskandaalidesse ta ei sattunud ning sai IAAF-i ja ROK-i silmis autoriteediks.

Bubka valiti kolm aastat järjest, 1984–1986 NSV Liidu aasta sportlaseks. Ajakiri "Track & Field News" valis ta 1988. ja 1991. aasta meeskergejõustiklaseks.

2001 valiti Bubka IAAF-i nõukogu liikmeks. 2002–2006 oli ta Ukraina Ülemraada saadik ning kuulus ülemraada noorte-, kehakultuuri-, spordi- ja turismikomisjoni. Alates 2008 on Bubka ROK-i liige.

Bubka pälvis Lenini ordeni ja 1985 Tööpunalipu ordeni. Ta on Bratislava, Donetski (1993), Donetski oblasti (2003), Luganski (2008) ja Padua aukodanik. 2004 sai ta Donetski Riikliku Ülikooli ja 2005 Bulgaaria Riikliku Spordiakadeemia audoktoriks. Ukrainas on teda autasustatud ordeni "Teenete eest" III järguga 1994, II järguga 1997 ja I järguga 1999. 2001 nimetati ta Ukraina kangelaseks koos Riigi ordeni annetamisega.

Saavutused

Fail:Serhij Bubka.jpg

Sergei Bubka ausammas Donetskis

Olümpiamängudel

1988 Seoul

olümpiavõitja teivashüppes 5.90

Maailmameistrivõistlustel

1983 Helsingis

maailmameister teivashüppes 5.70

1987 Roomas

maailmameister teivashüppes 5.85

1991 Tōkyōs

maailmameister teivashüppes 5.95

1993 Stuttgartis

maailmameister teivashüppes 6.00

1995 Göteborgis

maailmameister teivashüppes 5.92

1997 Ateenas

maailmameister teivashüppes 6.01

Sisemaailmameistrivõistlustel

1985 Pariisis

maailmameister 5.75

1987 Indianapolis

maailmameister 5.85

1991 Sevillas

maailmameister 6.01

1995 Barcelonas

maailmameister 5.90

Bubka maailmarekordid

**Väljas**
Tulemus	Aeg	Koht
5.85	26. mai 1984	Bratislava
5.88	2. juuni 1984	Pariis
5.90	13. juuli 1984	London
5.94	31. august 1984	Rooma
6.00	13. juuni 1985	Pariis
6.01	8. juuni 1986	Moskva
6.03	23. juuni 1987	Praha
6.05	9. juuni 1988	Bratislava
6.06	10. juuli 1988	Nice
6.07	6. mai 1991	Shizuoka
6.08	9. juuni 1991	Moskva
6.09	8. juuli 1991	Formia
6.10	5. august 1991	Malmö
6.11	13. juuni 1992	Dijon
6.12	30. august 1992	Padova
6.13	19. september 1992	Tōkyō
6.14	31. juuli 1994	Sestriere

**Sees**
Tulemus	Aeg	Koht
5.81	15. veebruar 1984	Vilnius
5.82	1. veebruar 1984	Milano
5.83	10. veebruar 1984	Inglewood
5.87	15. jaanuar 1986	Ōsaka
5.92	8. veebruar 1986	Moskva
5.94	21. veebruar 1986	Inglewood
5.95	28. veebruar 1986	New York
5.96	15. jaanuar 1987	Ōsaka
5.97	17. märts 1987	Torino
6.03	11. veebruar 1989	Ōsaka
6.05	17. märts 1990	Donetsk
6.08	9. veebruar 1991	Volgograd
6.10	15. märts 1991	San Sebastián
6.11	19. märts 1991	Donetsk
6.12	23. veebruar 1991	Grenoble
6.13	22. veebruar 1992	Berliin
6.14	13. veebruar 1993	Lievin
6.15	21. veebruar 1993	Donetsk

Välislingid

Sergei Bubka IAAF-i koduleheküljel (iaaf.org)

@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 |}
 [[Pilt:Osaka07 D5A Sergey Bubka.jpg|thumb|Sergi Bubka (2007)]]
-'''Sergi Bubka''' ([[ukraina keel]]es Сергій Назарович Бубка; sündis [[4. detsember|4. detsembril]] [[1963]] [[Vorošilovgrad]]is, nüüd [[Lugansk]]) on [[Ukraina]] [[kergejõustik]]lane ([[teivashüpe|teivashüppaja]]) ja alates [[2002]] [[ROK|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] sportlaskomisjoni juht. Ta on [[olümpiavõitja]] ja 10-kordne maailmameister. Kehtiv maailmarekord 6.14 on tema nimel.
+'''Sergi Bubka''' ([[ukraina keel]]es Сергій Назарович Бубка; sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1963]] [[Vorošilovgrad]]is) on [[Ukraina]] endine [[kergejõustik]]lane ([[teivashüpe|teivashüppaja]]), alates [[2002]]. aastast [[ROK|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] sportlaskomisjoni juht. Ta on [[olümpiavõitja]] ja kümnekordne maailmameister. Kehtiv maailmarekord 6.14 on tema nimel.
-Bubka uuendas maailmarekordit 35 korda (17 korda sisevõistlustel, 18 väljas). Esimesena maailmas 6 meetrit ületanud ja 6 esimest MM-i võitnud Bubka valitses tiitlivõistlustel 15 aastat ja võistles peaaegu vahetpidamata, nii suvel kui talvel. Ta on siiani ainus, kes 6 MM-il maailmameistriks tulnud.
+Bubka uuendas maailmarekordit 35 korda (17 korda sisevõistlustel, 18 väljas). Esimesena maailmas 6 meetrit ületanud ja kuus esimest MM-i võitnud Bubka valitses tiitlivõistlustel 15 aastat ja võistles peaaegu vahetpidamata, nii suvel kui ka talvel. Ta on siiani ainus, kes kuuel MM-il maailmameistriks tulnud.
 Bubka on ületanud 6 meetrit või rohkem enam kordi kui kõik ülejäänud inimesed kokku. 2009. aasta aprilli seisuga on Bubka hüpanud vähemalt 6 meetrit 45 juhul, kõik ülejäänud 42 juhul.
@@ 40. rida: / 40. rida: @@
 Bubka esimene rahvusvaheline võistlus oli [[1981]]. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused, kus ta saavutas 7. koha. Kui ta arvati [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983. aasta MM-i]] koondisesse, ei tundnud teda veel õieti keegi. Kui ta tuli 5.70-ga maailmameistriks, oli see üllatus.
-Kuid seda, et see polnud juhus, tõestas ta juba järgmisel aastal, parandades 4 korda maailmarekordit välistingimustes ja 3 korda sisetingimustes. Esimesed maailmarekordid olid [[15. jaanuar]]il [[1984]] [[Vilnius]]es ületatud 5.81 hallis ja [[26. mai]]l 1984 [[Bratislava]]s ületatud 5.85 staadionil. Tema viimasteks maailmarekorditeks jäid [[21. veebruar]]il [[1993]] [[Donetsk]]is hüpatud 6.15 hallis ja [[31. juuli]]l [[1994]] [[Sestriere]]s hüpatud 6.14 staadionil.
+Kuid seda, et see polnud juhus, tõestas ta juba järgmisel aastal, parandades neli korda maailmarekordit välistingimustes ja kolm korda sisetingimustes. Esimesed maailmarekordid olid [[15. jaanuar]]il [[1984]] [[Vilnius]]es ületatud 5.81 hallis ja [[26. mai]]l 1984 [[Bratislava]]s ületatud 5.85 staadionil. Tema viimasteks maailmarekorditeks jäid [[21. veebruar]]il [[1993]] [[Donetsk]]is hüpatud 6.15 hallis ja [[31. juuli]]l [[1994]] [[Sestriere]]s hüpatud 6.14 staadionil.
-aastaga (1984–[[1988]]) parandas Bubka maailmarekordit 21 cm, rohkem kui eelmise 12 aasta jooksul oli maailmarekordit parandatud. [[13. juuni]]l [[1985]] ületas ta [[Pariis]]is esimesena maailmas 6 meetrit.
+Nelja aastaga (1984–[[1988]]) parandas Bubka maailmarekordit 21 cm, rohkem kui eelmise 12 aasta jooksul oli maailmarekordit parandatud. [[13. juuni]]l [[1985]] ületas ta [[Pariis]]is esimesena maailmas 6 meetrit.
 Tema vanem vend [[Vassili Bubka]] oli samuti teivashüppaja. NSV Liidu koondisse Vassili ei pääsenud, aga pärast selle lagunemist Ukraina koondisse küll.