Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}} |
|||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
[[Pilt:Intel 4004.jpg|thumb|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommertsmikroprotsessor.]] |
[[Pilt:Intel 4004.jpg|thumb|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommertsmikroprotsessor.]] |
||
6. rida: | 8. rida: | ||
[[Personaalarvuti]]tes ja digijuhtimisega [[seade|seadmetes]] kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli [[mikroprotsessor]]iteks. |
[[Personaalarvuti]]tes ja digijuhtimisega [[seade|seadmetes]] kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli [[mikroprotsessor]]iteks. |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
=== AMD protsessorid === |
=== AMD protsessorid === |
||
⚫ | |||
*AMD protsessorid |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
*Nendele järgnes 1996. aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz. |
*Nendele järgnes 1996. aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz. |
||
*1997. aastal ilmusid K6 protsessorid mille taktsagedus ulatus 300MHz. |
*1997. aastal ilmusid K6 protsessorid, mille taktsagedus ulatus 300MHz. |
||
*1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega: K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz. |
*1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega: K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz. |
||
*1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipalju et taktsagedus ületas 1 GHz piiri. |
*1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipalju et taktsagedus ületas 1 GHz piiri. |
||
23. rida: | 25. rida: | ||
=== Inteli protsessorid === |
=== Inteli protsessorid === |
||
* |
*1970. aastatel alustati protsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz. |
||
[[Pilt:Protsessor(intel Pentium 4).jpg|pisi|]] |
[[Pilt:Protsessor(intel Pentium 4).jpg|pisi|[[Pentium 4]] ]] |
||
*1982 aastal |
*1982 aastal valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz. |
||
*1985.aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 368DX. Temale järgnes |
*1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 368DX. Temale järgnes 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. |
||
*1989.aastal loodi 486DX mille taktsagedus ületas 50 MHz. |
*1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz. |
||
*1992 aastal |
*1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz. |
||
*1994 aastal loodi 486DX4 mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. |
*1994. aastal loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. |
||
*1995 aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid. |
*1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid. |
||
*1997 aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz. |
*1997. aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz. |
||
*1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor. Pentium II taktsagedus ulatub juba 450 MHz. |
*1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor. Pentium II taktsagedus ulatub juba 450 MHz. |
||
*1998 aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II hulga odavam. |
*1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II hulga odavam. |
||
*1999 aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999.aasta lõpuks kuni 733 MHz’ni |
*1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz’ni. |
||
*2000 aastal loodi Intel Xeon taktsagedusega 1 |
*2000. aastal loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5 GHz. |
||
*2001 aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1 |
*2001. aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz. |
||
===Cyrix/IBM protsessorid=== |
===Cyrix/IBM protsessorid=== |
||
* 1993 aastal loodi esimest Cyrix'i protsessori - 486DX4, teine seeria Cyrix'il oli 5x86 mille taktsagedus küünis 233 Mhz'ni. |
* 1993. aastal loodi esimest Cyrix'i protsessori - 486DX4, teine seeria Cyrix'il oli 5x86 mille taktsagedus küünis 233 Mhz'ni. |
||
* 1996-1998 aastatel tegi Cyrix 6x86 protsessorid, millede taktsagedus ulatus kuni 250 Mhz. |
* 1996-1998 aastatel tegi Cyrix 6x86 protsessorid, millede taktsagedus ulatus kuni 250 Mhz. |
||
Redaktsioon: 3. september 2011, kell 13:17
See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest.
Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit.
Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks.
Ajalugu
AMD protsessorid
- AMD alustas protsessori tootmist 1995. aastal ja praegusel momendil on ta teine suurem protsessoritootja Inteli kõrval.
- AMD’l ilmusid esimesed protsessorid 1995. aastal nimedega NX586 ja Am486 ning Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100MHz.
- Nendele järgnes 1996. aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
- 1997. aastal ilmusid K6 protsessorid, mille taktsagedus ulatus 300MHz.
- 1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega: K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
- 1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipalju et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
- 2000. aastal loodi AMD K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
- 2000. aastal tuli ka AMD K6 2+ protsessor, mille takistus oli juba 450-550 MHz
- 2001. aastal tuli seeria protsessoreid: Mobile AMD Duron 450-550 MHz, AMD Athlon4 950-1400 MHz, AMD Athlon MP - 1000-1667 MHz, AMD Duron(Morgan) - 1000-1300 Mhz, AMD Athlon XP - 1333-1800 MHz
- 2002. aastal AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, takistussagedusega 1466-2250 MHz
- 2003 loodi viimase AMD Athlon Xp seerias protsessor millel oli nime Barton. tema takistus sagedus oli 1833-2166 MHz
Inteli protsessorid
- 1970. aastatel alustati protsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
- 1982 aastal valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
- 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 368DX. Temale järgnes 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
- 1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz.
- 1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
- 1994. aastal loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel.
- 1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid.
- 1997. aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
- 1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor. Pentium II taktsagedus ulatub juba 450 MHz.
- 1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II hulga odavam.
- 1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz’ni.
- 2000. aastal loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5 GHz.
- 2001. aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz.
Cyrix/IBM protsessorid
- 1993. aastal loodi esimest Cyrix'i protsessori - 486DX4, teine seeria Cyrix'il oli 5x86 mille taktsagedus küünis 233 Mhz'ni.
- 1996-1998 aastatel tegi Cyrix 6x86 protsessorid, millede taktsagedus ulatus kuni 250 Mhz.