Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. september 2011, kell 17:30

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee vastuluurega tegelenud struktuurüksus, aastail 1978 kuni 1991.

Organisatsiooniliselt allus ENSV RJK 2. osakond Eesti NSV RJK, oma tegevuses aga oli operatiivalluvus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teisele peavalitsusele.

2. osakonna ülemad:
- polkovnik Endel Miller (-1979-);
- V.I.Gorbatšev (-1986/1987-);
- Arne Käsper (1991–1992)^[1]

2. osakonna ülema asetäitjad:
- Vjatšeslav Trapeznikov^[2], 1978–1980;
- Vladimir Västrik ^[3], 01.1982–02.1985;
- Lemmik Lehtmets^[4]; –1991,
- Vladimir Palejev ^[5]

1. jaoskond, jaoskonna ülem Vadim Jefremov (1984–1985)^[6], Lemmik Lehtmets^[7]
2. jaoskond
3. jaoskond
4. jaoskond, jaoskonna ülem Jefim Tšernjak
5. jaoskond
6. jaoskond
7. jaoskond, jaoskonna ülem Vladimir Västrik (10.1978–01.1982)^[3],Juri Lahtikov^[8]

jaoskonna ülem Boris Naboka ^[9], jaoskonna ülem (1975–1977) Vjatšeslav Trapeznikov^[2], jaoskonna ülem 1985–1990 Oleg Tsõpun^[10]

Täpsed andmed Eesti NSV RJK 2. osakonna struktuurist puuduvad, kuid kopeeris NSVL RJK Teisele peavalitsus ülesehitust.

ENSV RJRK Teine osakond - võitlus nõukogudevastase elemendiga ja võõrluurete agentuuriga,

** 1. jaoskond - töö linnades;

Ülo Jõgi, Toomas Hellat, Toomas Rüütmann
1947. aastal sügisel põgenes kalalaev "Merituul" Rootsi, laeva meeskonnaliige Friedrich Põld oli varem olnud metsavend ja tuli viiekümnendatel Rootsi luureagendina Eestisse tagasi, kus ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi poolt tabati ja lasti maha.
Vastuluureoperatsioon Eesti Vabastamise Komitee

1949. aastal alustas Secret Intelligence Servicei Balti osakonna juht Alexander McKibbin ja [[Alfons Rebane], koos tema abide Väimo Pärteli ja Ilmar Kaasiku Operatsioon Jungle 1, mille vastu alustas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N 1951. aastal moodustatud Spetsiaalne Erijaoskond SEJ (SOO (Spetsialnoje Operativnoje Otdelenije), (ülem Elmar Vertman) vastuluureoperatsioon Lürssen-Si, mille käigus opganiseeriti Eesti territooriumil metsavendadena esinevad RJK ohvitserid ning värvatud agendid ja hävitajaagendid kehastasid legendeeritud metsavendade organisatsiooni, kasutades fiktiivseid metsavennapunkreid ja sovetivastase vastupanu legendi ja topeltagentideks värvatud luureagente raadiomängudeks: Raadiomäng Uniersitet/Raadiomäng Berkut.

24. aprill 1951. aastal saadeti läbi Läti Eestisse Kornelius Meier (SIS varjunimi Georg), kes hukkumise asjaolud on senini ebaselged;
29. september 1951. aastal saadeti läbi Läti Eestisse Märt Männik (SIS varjunimi Otto, RJM varjunimi operatiivjälitusdokumentides Mart Pedak), kes kasutas NSV Liidu passi Oskar Kase nimele ja Leo Audova (Ants), kes kasutas NSV Liidu passe Kalju Metsa ja Kadaka nimele, kelle tabamiseks avati Agentuurtoimik Universitet;
- Leo Audova vahistati 21. jaanuaril 1953. aastal, talle mõisteti surmanuhtlus sõjatribunalis Tallinnas ja hukati Moskvas Butõrka vanglas 14. juulil 1953. aastal;
- Märt Männik vahistati 3. veebruaril 1953. aastal, hakkas tegema kaastööd RJK ning vabastati karistusest NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Kliment Vorošilovi erimäärusega;
1952. aasta kevadel heideti langevarjuga Eestisse ka Voldemar Kiik, kes ei kontakteerunud eadaoleva SIS luurevürgustikuga ning naases läbi NSV Liidu-Norra piiri.
20. aprill 1952. aastal saadeti läbi Kuramaa Eestisse Eerik Hurma (SIS varjunimi Georg);
- Eerik Hurma vahistati 19. septembril 1952. aastal;
12 september 1953. aastal saadeti läbi Kuramaa Eestisse Nikolai Urm (Albert, Albert Saar)

6.-7. mail 1954. aastal heideti lennukilt langevarjudega Eesti territooriumile LKA poolt ette valmistatud eesti päritolu Hans Toomla (LKA varjunimi Artur) ja Kaljo Kukk (LKA varjunimi Karl), eesmärgiga koguda infot tegelikkusest ja Nõukogude armee Eestis dislotseeruvatest sõjavägeosadest. Kukk peeti ENSV RJK 2. osakonna poolt kinni ja Toomla hukkus kinnipidamisel. Toomla ja Kukk kaasasin infokogumissse Robert Hamburgi (varjunimi Ats).
- Kaljo Kukk mõisteti Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunalis surma.

Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna tööst 1. IV 1954–1. V 1955 ja 1955. a. Tallinn, 1999.
Aruanne Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1955.a. Tallinn, 1998
Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1956. a. Tallinn, 2000
Aruanded Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. ja 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1957. aastal. Tallinn, 2002.
Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal. ISBN: 9985951034,Ilmumisaasta: 2005
Hans Salm, "Luurekooli metskassid", ISBN: 9789985984307, 2008
"Hirmus Ants. Bandiit, kangelane, legend", kirjastus: AJA LOOD, 2010, ISBN: 9789949210688

@@ 29. rida: / 29. rida: @@
 Täpsed andmed Eesti NSV RJK 2. osakonna struktuurist puuduvad, kuid kopeeris NSVL RJK [[Teine peavalitsus|Teisele peavalitsus]] ülesehitust.
+==Organisatsioon==
+;1944–1945 aastal
+* '''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond|ENSV RJRK Teine osakond]]''' - võitlus nõukogudevastase elemendiga ja võõrluurete agentuuriga,
+{{kas|** 1. jaoskond - töö linnades;
+** 2. jaoskond - töö külades;
+***ülema asetäitja [[kapten]] Potarakin<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke489_metsavennad.htm 10. Roheline Partisanide Pataljon]</ref>
+** 3. jaoskond - töö [[intelligent]]ide ja noorsoo seas;
+** 4. jaoskond - töö vaimulikkkonna, ja sektantide seas;
+** 5. jaoskond - töö vaenlasest vabastatud territooriumil;
+***Jaoskonnaülem [[Oskar Borel]] (märts 1945 - juuli 1945)
+***5. jsk ülema asetäitja [[Mihhail Filimonov]] (11.01.1945 - jaanuar 1946);
+** 6. jaoskond - töö nõukogudevastaste [[lendleht]]ede ja [[anonüümkiri|anonüümkirjadega]];
+** 7. jaoskond - töö konsulaatide ja väliskodanikega??
+** 8. jaoskond - operatiivtehnika;
+** 9. jaoskond - läbiotsimised, arreteerimised, [[varjatud jälgimine]];}}
 ==ENSV RJM vastuluuretegevus 1944-1953==