Hääleõigus: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: uk:Право голосу |
|||
28. rida: | 28. rida: | ||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Hääletamine]] |
||
[[Category:Demokraatia]] |
|||
[[ar:حق التصويت]] |
[[ar:حق التصويت]] |
Redaktsioon: 23. august 2011, kell 16:31
Hääleõigus on õigus osaleda hääletusel. Erinevatel hääletustel on hääleõigus eri inimestel/gruppidel. Eri isikud/grupid, kellel on hääleõigus, võivad siiski omada erinevat hulka hääli.
Hääleõigus võib olla: kodanikul riigis, riigikogu liikmel riigikogus, riigil riikide ühenduses jne...
Demokraatias võimaldab hääleõigus osaleda rahvahääletustel, sealhulgas valimistel. Esindusdemokraatia riikides on hääleõiguse näideteks valimisõigus ja rahvahääletamisõigus -- esimene on õigus osaleda valimistel, teine on õigus osaleda muudel rahvahääletustel.
Hääleõigus kindlas riigis on tavaliselt selle riigi täisealistel ja otsustusvõimelistel kodanikel.
Hääleõiguslike kodanike arv Eestis
Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuari 2006. aasta seisuga hääleõiguslike kodanike arv
- Eestis kokku 892 143, millest näiteks
- Tallinnas 239 346,
- Tartus 71 774,
- Pärnus 32 111,
- Narvas 21 780,
- Kohtla-Järvel 15 822,
- Viljandis 15 739,
- Rakveres 12 716,
- Kuressaares 11 800
- Võrus 11 105.
2003. aasta Riigikogu valimistel oli Eestis 859 714 hääleõiguslikku kodanikku.
Välislingid
Siseministeerium 2006: Eesti hääleõiguslike kodanike arv on tõusnud 32 429 võrra