Vesikond (veemajandus)

Veekogu vesikond (varem ka: bassein) on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse.

Varem peeti mõistet "vesikond" sünonüümseks mõistega "valgla", praegu on seda mõistet kasutatud enamjaolt veemajanduslikus kontekstis, mõeldes viimase all üht või mitut naabervalglat koos põhjavee ja rannikuvetega hõlmavat maismaa- ja mereala.

Pindala järgi on kõige suuremad ookeanide vesikonnad, järgnevad mere või lahe vesikonnad, järve vesikonnad ja jõgikonnad.

Maailma suurimad vesikonnad

Ookeanide vesikonnad. Halli värviga on kujutatud äravooluta alad.

Eesti vesikonnad

Eesti ala jaguneb kolme suurema vesikonna – Väinamere-Liivi lahe (käsitletud ka Liivi lahe vesikonnana), Soome lahe ja Peipsi järve–Narva jõe vesikonna vahel. Mõnikord tuuakse neljandana välja ka saarte vesikond.

Tunnustatud vesikondade jaotus pärineb ka Arvi Järveküljelt, kes eristab 6 vesikonda :

1. Peipsi-Võrtsjärve vesikond
2. Soome lahe vesikond
3. Väinamere vesikond
4. Liivi lahe vesikond
5. Hiiumaa vesikond
6. Saaremaa vesikond

Vesikonnad Veeseaduse järgi

Eesti Vabariigi Veeseaduse [1] § 38 lõike 2 alusel kehtestatud määruse [2] järgi eristatakse Eestis kolm vesikonda ja kaheksat alamvesikonda:

1. Lääne-Eesti vesikond;
2. Ida-Eesti vesikond;
3. Koiva vesikond.

Alamvesikonnad:

1. Viru alamvesikond;
2. Peipsi alamvesikond;
3. Võrtsjärve alamvesikond;
4. Harju alamvesikond;
5. Matsalu alamvesikond;
6. Pärnu alamvesikond;
7. Läänesaarte alamvesikond;
8. Pandivere põhjavee alamvesikond.

Vaata ka

• Valgla

Välislingid

• Terminist "vesikond"