Kullerkupp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ZéroBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: ro:Bulbuc de munte
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Taksonitabel
{{Taksonitabel
| nimi = Kullerkupp
| nimi = Harilik kullerkupp
| värvus = taimed
| värvus = taimed
| pilt = Pełnik europejski Trollius europaeus.jpg
| pilt = Pełnik europejski Trollius europaeus.jpg
11. rida: 11. rida:
| sugukond = [[Tulikalised]] ''Ranunculaceae''
| sugukond = [[Tulikalised]] ''Ranunculaceae''
| perekond = [[Kullerkupp (perekond)|Kullerkupp]] ''Trollius''
| perekond = [[Kullerkupp (perekond)|Kullerkupp]] ''Trollius''
| liik = '''Kullerkupp'''
| liik = '''Harilik kullerkupp'''
| binaarne = ''Trollius europaeus''
| binaarne = ''Trollius europaeus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]]
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]]
}}
}}
'''Kullerkupp''' ehk '''harilik kullerkupp''' (''Trollius europaeus'') on [[õistaim ]] [[Tulikalised|tulikaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].
'''Harilik kullerkupp''' (''Trollius europaeus'') on [[Tulikalised|tulikaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[kullerkupp (perekond)|kullerkupu]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]].


Taimel on palju rahvapäraseid nimetusi: munalill, haninupp, kulderkupud, kuldnupp, kullerkukk.
Taimel on palju rahvapäraseid nimetusi: '''munalill''', '''haninupp''', '''kulderkupud''', '''kuldnupp''', '''kullerkukk'''.


== Iseloomustus ==
==Kirjeldus==
20–50 sentimeetri kõrgune üheaastase maapealse varrega rohttaim. Taim paljas, püstise harunemata õõnsa varrega. Juurmised lehed pikarootsulised, sõrmjalt 3-5-jagused, saagja servaga. Varrelehed lühirootsulised, väiksemad. Lehelaba pikkus ja laius 5–10 cm. Kollased kerajad õied 3 cm läbimõõduga, üksikult varre otsas, õitsemise ajal ei avane nad kunagi, kaitstes nii õietolmu niiskuse eest. Õied üksikult kerajalt, paljude nõgusate kollaste tupplehtedega, kroonlehed lineaalsed nektaariumidega. Tolmukaid ja emakaid palju. Õitseb mais-juunis. <ref>http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=119</ref>
20–50 sentimeetri kõrgune [[üheaastane taim|üheaastase]] maapealse varrega [[rohttaim]]. Taim on palja, püstise, harunemata, õõnsa [[vars|varrega]]. [[Juurmised lehed]] pikarootsulised, [[sõrmjagune leht|sõrmjalt]] 3-5-jagused, [[saagjas leheserv|saagja servaga]]. [[Varrelehed]] lühirootsulised, väiksemad. [[Lehelaba]] pikkus ja laius 5–10 cm. Kollased kerajad [[õis|õied]] 3 cm läbimõõduga, üksikult varre otsas, õitsemise ajal ei avane nad kunagi, kaitstes nii [[õietolm]]u niiskuse eest. Õied üksikult [[kerajas õis|kerajalt]], paljude nõgusate kollaste [[tuppleht]]edega, [[kroonleht|kroonlehed]] lineaalsed [[nektaarium]]idega. [[Tolmukas|Tolmukaid]] ja [[emakas (botaanika)|emakaid]] palju. Õitseb mais-juunis. <ref>http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=119</ref>


Musta värvi kukkurviljade tipul asetseb konks, mille abil vili kinnitub loomade kasvadesse ja levib nii kaugemale. Rasked seemned tuule abil ei levi: kui aga keegi vilju laiali ei kanna, pudenevad kullerkupu väikesed ja läikivad mustad seemned taime lähedusse.
Musta värvi [[kukkurvili|kukkurviljade]] tipul asetseb konks, mille abil [[vili]] kinnitub loomade karvadesse ja levib nii kaugemale. Rasked seemned tuule abil ei levi: kui aga keegi vilju laiali ei kanna, pudenevad kullerkupu väikesed ja läikivad mustad seemned taime lähedusse.


==Kasvukoht==
Eelistab kasvada niiskematel niitudel, [[puisniit]]udel ja ka [[mets]]aservades. [[Mandri-Eesti]]s on ta tavaline, saartel kohtab harvemini. Eestis esineb üsna sageli, kuid ebaühtlaselt.
Eelistab kasvada niiskematel niitudel, [[puisniit]]udel ja ka [[mets]]aservades. [[Mandri-Eesti]]s on ta tavaline, saartel kohtab harvemini. Eestis esineb üsna sageli, kuid ebaühtlaselt.


==Kasutamine==
Üks kullerkuppude puhmik annab mitu õievart, kasvades moodustavad sageli kogumeid. Kannatab ümberistutamist ja on olnud mitmete kultuursortide aretuse aluseks <ref>http://www.plantpost.eu/lk.php?id=89</ref>. Dekoratiivsuse tõttu võib kohati olla ohustatud massilise müügiks ärakorjamise tõttu. <ref>http://tere.kevad.edu.ee/2003/taimed/kullerkupp.php</ref>
Üks kullerkuppude puhmik annab mitu õievart, kasvades moodustavad sageli kogumeid. Kannatab ümberistutamist ja on olnud mitmete kultuursortide aretuse aluseks <ref>http://www.plantpost.eu/lk.php?id=89</ref>. Dekoratiivsuse tõttu võib kohati olla ohustatud massilise müügiks ärakorjamise tõttu. <ref>http://tere.kevad.edu.ee/2003/taimed/kullerkupp.php</ref>


39. rida: 41. rida:


[[Kategooria:Tulikalised]]
[[Kategooria:Tulikalised]]
[[Kategooria:Eesti katteseemnetaimed]]
[[Kategooria:Eesti taimed]]
[[Kategooria:Eesti taimed]]



Redaktsioon: 22. august 2011, kell 17:43

Harilik kullerkupp

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond Tulikalised Ranunculaceae
Perekond Kullerkupp Trollius
Liik Harilik kullerkupp
Binaarne nimetus
Trollius europaeus
L.

Harilik kullerkupp (Trollius europaeus) on tulikaliste sugukonna kullerkupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Taimel on palju rahvapäraseid nimetusi: munalill, haninupp, kulderkupud, kuldnupp, kullerkukk.

Kirjeldus

20–50 sentimeetri kõrgune üheaastase maapealse varrega rohttaim. Taim on palja, püstise, harunemata, õõnsa varrega. Juurmised lehed pikarootsulised, sõrmjalt 3-5-jagused, saagja servaga. Varrelehed lühirootsulised, väiksemad. Lehelaba pikkus ja laius 5–10 cm. Kollased kerajad õied 3 cm läbimõõduga, üksikult varre otsas, õitsemise ajal ei avane nad kunagi, kaitstes nii õietolmu niiskuse eest. Õied üksikult kerajalt, paljude nõgusate kollaste tupplehtedega, kroonlehed lineaalsed nektaariumidega. Tolmukaid ja emakaid palju. Õitseb mais-juunis. [1]

Musta värvi kukkurviljade tipul asetseb konks, mille abil vili kinnitub loomade karvadesse ja levib nii kaugemale. Rasked seemned tuule abil ei levi: kui aga keegi vilju laiali ei kanna, pudenevad kullerkupu väikesed ja läikivad mustad seemned taime lähedusse.

Kasvukoht

Eelistab kasvada niiskematel niitudel, puisniitudel ja ka metsaservades. Mandri-Eestis on ta tavaline, saartel kohtab harvemini. Eestis esineb üsna sageli, kuid ebaühtlaselt.

Kasutamine

Üks kullerkuppude puhmik annab mitu õievart, kasvades moodustavad sageli kogumeid. Kannatab ümberistutamist ja on olnud mitmete kultuursortide aretuse aluseks [2]. Dekoratiivsuse tõttu võib kohati olla ohustatud massilise müügiks ärakorjamise tõttu. [3]

Värske taim on protoanemoniini tõttu mürgine.

Sümbol

Harilik kullerkupp on Norra Tromsi maakonna tunnuslill.

Viited