Hermann von Buxhövden: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. august 2011, kell 12:41

Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja esimene Tartu piiskop, Saksa riigivürsti staatuses. Hermann oli Albert von Buxhövdeni vend.

Hermann määrati 1219 Lihula (Leal) piiskopiks, kuid kuna selle vallutasid rootslased, kes peagi saarlaste poolt välja löödi, siis ei saanud Hermann oma ametikohuseid seal reaalselt täitma hakata. Selle asemel nimetati ta 1224 Tartu esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni 1247. aastani. 1242 oli ta Jäälahingus ristisõdijate väe formaalne juht, kuid oma kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud.

Oma elu lõpuaastad veetis Hermann Kärkna kloostris, surres seal 1248. ja 1254. aasta vahel.

Vaata ka

Buxhoeveden

Redaktsioon: 29. mai 2010, kell 02:18 redigeeri Luckas-bot (arutelu \| kaastöö) Robotid 124 668 muudatust P robot lisas: lv:Hermanis fon Bukshēvdens ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. august 2011, kell 12:41 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Hermann von Buxhövden''', Tartu piiskopina '''Hermann I''' ([[1163]] – pärast [[1248]]) oli saksa päritolu [[Liivimaa]] kirikutegelane ning [[Lihula piiskop\|Lihula]] ja esimene [[Tartu piiskop]]. Ta oli [[Albert von Buxhövden]]i vend.		'''Hermann von Buxhövden''', Tartu piiskopina '''Hermann I''' ([[1163]] – pärast [[1248]]) oli saksa päritolu [[Liivimaa]] kirikutegelane ning [[Lihula piiskop\|Lihula]] ja esimene [[Tartu piiskop]], [[Saksa riigivürst]]i staatuses. Hermann oli [[Albert von Buxhövden]]i vend.

	Hermann määrati [[1219]] Lihula (''Leal'') piiskopiks, kuid kuna selle vallutasid [[rootslased]], kes peagi saarlaste poolt välja löödi, siis ei saanud Hermann oma ametikohuseid seal reaalselt täitma hakata. Selle asemel nimetati ta [[1224]] [[Tartu]] esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni [[1247]]. aastani. [[1242]] oli ta [[Jäälahing]]us ristisõdijate väe formaalne juht, kuid oma kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud.		Hermann määrati [[1219]] Lihula (''Leal'') piiskopiks, kuid kuna selle vallutasid [[rootslased]], kes peagi saarlaste poolt välja löödi, siis ei saanud Hermann oma ametikohuseid seal reaalselt täitma hakata. Selle asemel nimetati ta [[1224]] [[Tartu]] esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni [[1247]]. aastani. [[1242]] oli ta [[Jäälahing]]us ristisõdijate väe formaalne juht, kuid oma kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud.