Erinevus lehekülje "Johann Pulk" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
toim
(toim)
Pulga lapsepõlve ja nooruse kohta pole midagi teada, tema ülikooli astumise aega arvestades võis ta olla sündinud kas [[1480. aastad|1480. aastate]] lõpus või [[1490. aastad|1490. aastate]] alguses. Ta oli pärit [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ([[stift]]i) aladelt. Tõenäoliselt sai ta ka oma esmase hariduse [[Tartu]] linna- või toomkoolis. Pulga eesti päritolu on teada temaaegsetest dokumentidest, kus teda on nimetatud mittesakslaseks (''her Johann undudescke Pulck''). [[Leonid Arbusow vanem]] on teda pidanud ka Tartu raehärra Bollicke (Bolckeni) perekonda kuuluvaks, kuid ta ei olnud teadlik Pulga mittesaksa päritolule viitavast teatest. Tema eesti päritolu avastas parun Friedrich von Stackelberg [[1920. aastad|1920. aastatel]].
 
[[1509]]. aastal immatrikuleeriti [[RostockRostocki ülikool]]i ülikooli Johannes Vulleck Tartust, kes tõenäoliselt oli Johann Pulk,; toona olid sellised nimemoonutused küllaltki tavalised. Pulk õppis seal [[Vabad kunstid|vabu kunste]] ja võib-olla ka [[teoloogia]]t, kuid tema akadeemiliste kraadide kohta teavet pole. [[1514]]. aastaks oli ta Liivimaal tagasi ning asus [[Läänemaa]]l tööle avaliku [[notar]]ina. Kuigi mitmed tolleaegsetedtolleaegsed Tartust pärinevad vaimulikud said ameteid Saare-Lääne piiskopkonnas, oli vähe neid, kes sinna ka reaalselt elama asusid. Pulk oli aga üks viimastest ning hakkas tänu oma usinale tööle seal peagi ka karjääri tegema. Hiljemalt [[1518]]. aastaks sai temast piiskopkonna maakirjutaja, kelle pidada oli [[Lihula]] maaraamat, mis oli sisuliselt kogu Läänemaa [[vakuraamat]]uks. See raamat on ka siiani [[Kopenhaageni Riigiarhiiv]]is säilinud.
 
[[1519]]. aastal lahkus Pulk maakirjutaja ametist ning peagi sai temast kõrgvaimulik: [[1522]]. aastal sai Johann Pulgast Saare-Lääne [[toomhärra]]. Pulga-sugustel lihtsat päritolu inimestel oli toona raske kapiitlisse pääseda, sest seal tegutsesid kohalikud mõjukad aadlisuguvõsad ([[Ungern]]id, [[Üxküll]]id, [[Fahrensbach]]id ja teised), kes [[1524]]. aastal saavutasid ka piiskopi nõusoleku sellele, et Saare-Lääne toomkapiitlisse võetakse edaspidi ainult aadlisoost isikuid. Tänu tööle ja edasipüüdlikkusele osutus Pulgal ja ka teistel lihtsamatel toomhärradel pääs toomkapiitlisse vähemalt enne seda daatumit võimalikuks. Eesti päritolu toomhärrasid siiski tema kõrval ei teata.
 
[[1527]]. aastal sai Pulgast [[toomskolastik]], kelle ülesannete hulka kuulus koolielu eest hoolitsemine, aga ka toomkapiitli istungite juhtimine [[toompraost]]i äraolekul. Lisaks skolastiku kohale pidas Pulk veel kapiitli majandusülema, fabrikaatori[[fabrikaator]]i ametikohta ning oli [[1532]]. aastal ka kogu piiskopkonna üheksüks majandusjuhiksmajandusjuhte, ökonoomiks[[ökonoom]].
 
1532. aastal, kui puhkes [[Saare-Lääne vaenus]], liitus Pulk piiskop [[Reinhold von Buxhoeveden]]i vastastega ja toetas vastupiiskopina markkrahv [[Wilhelm von Hohenzollern]]it. Pole selge, kas ta tegi seda selle pärast, et talle oli südamelähedane viimase luterlik usutunnistus, või oli ta piiskopiga teistel põhjustel tülli läinud. Kuid [[1534]]. aastal, kui Buxhoeveden Läänemaa taas enda kätte haaras, õnnestus Pulgal temaga ära leppida ja oma ametid säilitada. Kuid ilmseltIlmselt juba aasta pärast seda ta suri, sest pärast 1535. aastat tema nime enam allikates ei esine.
 
==Kirjandus==
27 264

muudatust

Navigeerimismenüü